Istungi profiil: Urmas Reinsalu
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2025-03-12
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele ja poliitilisele usalduskriisile. Kõige olulisemaks peetakse riigi poliitilisest ummikseisust väljumist, pakkudes lahendusena välja uute erakorraliste parlamendivalimiste korraldamise aprilli lõpus, viidates Saksamaa mudelile. Peamised kriitika teemad on julgeoleku (moonahange) ja majanduse (maksutõusude kaskaad) juhtimiskaos.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib spetsiifilisi teadmisi riigikaitse valdkonnas, tuues esile moonahanke 1,6 miljardi euro suuruse puudujäägi ja kohustustega katmata 0 eurot. Tugineb autoriteetidele, viidates Kaitseväe juhataja sõjalistele nõuannetele ja endise Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi hävitavale hinnangule valitsuse otsustusvõimetusele. Samuti kasutab konkreetseid majandusandmeid maksutõusude (üle miljardi euro) kritiseerimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, süüdistav ja tungiv, rõhutades vajadust kiiresti tegutseda, et Eesti ei kaotaks aega. Kasutatakse tugevaid metafoore (nt "juhtimiskaos," "hegemoon," "kahe külgkorviga mootorratast ei ole vaja") ning pöördutakse peaministri poole otse ja nõudlikult ("ärge naljatage!"). Apellatsioon on peamiselt loogiline ja faktipõhine, kuid edastatud kõrge emotsionaalse intensiivsusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne poliitilise kriisi lahendaja rollis, tehes konkreetse ettepaneku uute valimiste korraldamiseks ja teatades, et saadab selle ettepaneku samal päeval välja kõigile parlamendierakondade juhtidele. Tegevusmuster viitab kohesele ja koordineeritud poliitilisele survele. Viidatakse ka valimisteenistusest saadud andmetele valimiste korraldamise kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Põhiline vastane on peaminister ja Reformierakond, keda süüdistatakse poliitilises ummikseisus, juhtimiskaoses ja kehvas poliitikas. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, julgeolekuotsuste venimine) kui ka valitsuse suutmatusele (võimetus rakendada moonahanke raha). Välistatakse igasugune koostöö valitsusega, kuna Isamaa ei soovi tulla valitsuse poliitika legitimeerijaks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja otsib laiapõhjalist poliitilist kokkulepet ainult ühel eesmärgil: uute valimiste korraldamiseks, mis eeldab koostööd kõigi parlamendierakondade juhtide ja presidendiga. Koostöö valitsusega valitsuskoalitsioonis lükatakse kategooriliselt tagasi, kuna see tähendaks praeguse poliitika toetamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil (Eesti) ja rahvusvahelisel julgeolekukeskkonnal. Rõhutatakse vajadust rahastada Eesti kriitilisi võime- ja moonavajadusi, mis tulenevad ka NATO kollektiivse väevõime planeerimisest.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt maksutõusude vastased, kritiseerides valitsuse organiseeritud maksude (kõrgem tulumaks, kõrgem käibemaks) suurenemist üle miljardi euro. Vastustatakse julgeolekumaksu muutmist tähtajalisest püsivaks. Nähakse maksutõusude kaskaadi ühiskonna efektiivsuse ja usalduskriisi süvendajana.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik ja protseduuriline fookus on uute parlamendivalimiste algatamine, mis nõuab poliitilist kokkulepet parlamendis ja koostööd presidendiga. Teine prioriteet on riigikaitseküsimustes tegematajätmiste venitusteta tasa tegemine, rahastades kriitilisi võimevajadusi vastavalt Kaitseväe juhataja nõuannetele.
3 Analüüsitud kõnesid