Istungi profiil: Urmas Reinsalu
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-16
Poliitiline positsioon
Kõneleja esindab tugevat opositsioonilist positsiooni, keskendudes valitsuse poliitika vastuoludele ja finantsjuhtimise läbipaistmatusele. Ta rõhutab fiskaalset vastutust (eelarvekärped, netopositsioon) ja kritiseerib teravalt ministrite isiklikku juhtimiskäekirja ning asendustegevust. Väärtuspõhises välispoliitikas toetab ta kindlalt Krimmitatarlaste genotsiidi deklareerimist, sidudes selle rahvusliku ühtsuse ja ajaloolise mäluga.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust eelarve- ja finantsjuhtimise küsimustes, kasutades tehnilisi termineid nagu "netopositsioon" ja viidates konkreetsetele eelarvenumbritele (135 000 eurot). Ta tugineb autoriteetidele, tsiteerides põhiseaduslikke institutsioone nagu õiguskantsler ja riigikontrolör, et toetada oma kriitikat baasseaduse eelnõu kohta. Samuti on ta kursis rahvusvahelise õiguse ja genotsiidideklaratsioonide ajalooga.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt võitlev ja kriitiline, eriti ministrite suunas, kasutades teravaid retoorilisi küsimusi ja süüdistusi vastuolulisuses. Ta kasutab loogilisi apelle, toetudes faktidele ja autoriteetide tsitaatidele, et paljastada valitsuse tegevuse mõttetust ("asendustegevus"). Kõneleja on formaalne, kuid provokatiivne, pakkudes isegi välja uue parlamenditraditsiooni istungi juhataja kiituse osas, et rõhutada oma kriitika sisulist tabavust.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on täiskogu istungil väga aktiivne, esitades korduvalt küsimusi ja järelküsimusi mitmele ministrile (Justiits-, Sise- ja Rahandusministeeriumi teemadel). Ta tegeleb nii detailsete eelarvekärbete kui ka kõrgetasemelise põhiseadusliku kriitikaga. Tema tegevusmuster hõlmab ka protseduurilist manööverdamist, et rõhutada oma poliitilist punkti.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus ja konkreetsed ministrid (Kristen Michal, Härra Ligi). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (vangide import ja samal ajal uute valvurite palkamine) kui ka menetluslikule ebakompetentsusele (baasseaduse eelnõu on asendustegevus). Vastuseis on intensiivne, kahtluse alla seatakse ministrite strateegiline kavatsus ja juhtimiskäekiri.
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles koostöövalmidust väärtuspõhiste välispoliitiliste küsimuste osas, toetades Krimmitatarlaste genotsiidi avalduse eelnõu. Ta märgib Isamaa saadikurühma toetust ja kutsub üles kõiki parlamendiliikmeid seda toetama, rõhutades rahvuslikku ühtsust. Muudes küsimustes on ta valitsuse suhtes kompromissitu kriitik.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on jagatud siseriiklike (vanglateenistus, riigieelarve baasseadus) ja rahvusvaheliste küsimuste vahel. Rahvusvaheliselt keskendub ta Ukraina toetamisele ja Krimmitatarlaste genotsiidi tunnustamisele. Konkreetne kohalik või piirkondlik fookus puudub, välja arvatud viide Tartu Vangla tühjusele riikliku poliitika kontekstis.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab fiskaalset distsipliini ja läbipaistvust, nõudes selgust Siseministeeriumi eelarve kärbetes ja vabanevate vahendite kasutamises. Ta kritiseerib majanduslikult keerulises olukorras vastuolulisi kulutusi, nagu kümne täiendava ametniku töölevõtmine vanglateenistusse vangide defitsiidi tingimustes. Ta on kriitiline valitsuse suutmatuse suhtes riigi raha juhtimises.
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub inimväärikuse ja julgeoleku teemadele, viidates kinnipeetavate inimväärikuse tagamisele ning krimmitatarlaste kannatustele. Ta rõhutab tugevalt totalitaarsete režiimide (kommunistlik ja Putini režiim) poolt toime pandud genotsiidiaktide hukkamõistmist. Sotsiaalne fookus on tugevalt seotud ajaloolise mälu ja rahvusliku ühtsuse hoidmisega.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on Justiitsministeeriumi vanglateenistuse ümberkorraldamise eelnõu suhtes küsitlev ja kriitiline, nõudes selgust eelarve ja personali osas. Ta on Rahandusministeeriumi esitatud riigieelarve baasseaduse muudatuse eelnõu aktiivne vastane, pidades seda õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangutele tuginedes mõttetuks asendustegevuseks. Ta on toetaja Krimmitatarlaste genotsiidi deklareerimise avaldusele.
6 Analüüsitud kõnesid