Istungi profiil: Urmas Reinsalu

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline Kaja Kallase valitsuse suhtes, nõudes peaministri ja valitsuse tagasiastumist otsustusvõimetuse ja "valetava poliitika" tõttu. Peamised teemad on Eesti eraldamine Venemaa mõjuruumist (sh kirikulõhe lahendamine ja agressorriigi kodanike valimisõigus) ning eestikeelsele haridusele ülemineku jõuline rakendamine. Kuigi haridusministri umbusaldust toetatakse, ei ole etteheide eestikeelsele haridusele ülemineku osas põhimõtteline, vaid puudutab valitsuse suutmatust täita palgalubadusi ja lahendada kriise. Seisukohad on tugevalt väärtuspõhised, keskendudes julgeolekule ja rahvuslikule huvile.

Kõneleja näitab autoriteeti julgeolekuküsimustes, rõhutades vajadust rahvuslike sanktsioonide ja julgeolekuasutuste ohuhinnangute läbipaistvuse järele parlamendi ees. Samuti on tal detailne teadmine hariduspoliitika ajaloost, viidates Isamaa varasematele tegevuskavadele (Tõnis Lukas) ja koalitsiooniläbirääkimiste detailidele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kirikulõhe", "kontaktõppe vähendamine" ja "EIS-i süsteem", mis viitab süvenemisele valdkondlikesse probleemidesse.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja tungiv, rõhutades valitsuse ebaausust ("valetav poliitika") ja otsustusvõimetust. Kasutatakse nii loogilisi argumente (õigusliku sisu puudumine, julgeolekuinfo vajadus) kui ka emotsionaalset keelt, süüdistades vastaseid "loosungite loopimises" ja poliitilises konjunkturismis. Kõneleja rõhutab, et otsused tuleb langetada "sõja seniidis", mis annab argumentatsioonile ajalise ja julgeolekulise pakilisuse.

Kõneleja viitab fraktsiooni kohtumistele ametiisikutega seoses julgeoleku ja kirikuküsimusega, et saada selgust valitsuse plaanides. Ta osaleb aktiivselt parlamendi menetlustes, esitades lisaaja palveid ja selgitades fraktsiooni positsiooni umbusaldushääletusel. Mainitakse ka Isamaa poolt esitatud seaduseelnõu eesti keele nõuete kehtestamiseks teenindussektoris.

Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus tervikuna, Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse valetavas poliitikas ja juhtimisvõimekuse puudumises. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse ebakompetentsusele (majanduspoliitika, eelarve) ja ebaeetilisusele (õpetajate palgalubaduste murdmine). Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse varasema vastuseisu eest eestikeelsele haridusele üleminekul, kuid peamine rünnak on suunatud koalitsioonile.

Rõhutab vajadust erakondadeülese ühisosa järele kriitilistes julgeolekuküsimustes, eriti julgeolekuhinnangute jagamisel parlamendiga. Nõuab valitsuselt dialoogi pidamist Moskva patriarhaadi alluvuses olevate kogudustega, et tagada selgus edasistes sammudes. Praeguse valitsusega koostööd ei usaldata, kuna see on muutunud otsustusvõimetuks.

Fookus on selgelt riiklikel ja rahvusvahelistel julgeolekuküsimustel, mis on seotud Venemaa agressiooni ja mõjuruumi eraldamisega Eestist. Käsitletakse üleriigilisi teemasid nagu haridusreform, riigieelarve ja eesti keele kaitse teenindussektoris. Puuduvad viited konkreetsetele kohalikele või regionaalsetele projektidele.

Kriitika on suunatud valitsuse otsustusvõimetusele riigieelarve ja majanduspoliitika vaates, mis on viinud segaduseni. Toetab õpetajate palgalubaduste täitmist ja on vastu kulude kärpimisele kutsehariduses, eriti kontaktõppe vähendamisele. Majanduspoliitika üldine raamistik jääb ebaselgeks, keskendudes eelarvejuhtimise ebaõnnestumisele.

Tugev rõhk on rahvuslikul julgeolekul ja de-Russifitseerimisel, toetades eestikeelsele haridusele üleminekut, punamonumentide kõrvaldamist ja välismaa kodanikelt relvade äravõtmist. Nõutakse Moskva patriarhaadi mõju lahendamist ja agressorriigi kodanike valimisõiguse küsimuse lahendamist. Samuti toetatakse eesti keele nõuete kehtestamist teenindussektoris.

Toetab Riigikogu seisukohta kirikuküsimuses, kuid rõhutab vajadust valitsuse konkreetsete õiguslike sammude järele (rahvuslikud sanktsioonid). Prioriteetide hulka kuulub Isamaa eelnõu eesti keele nõuete kehtestamiseks teenindussektoris, mille süstemaatilist torpedeerimist kritiseeritakse. Kritiseerib valitsuse tegevust, mis on viinud riigieelarve seaduse muutmise vajaduseni õpetajate töötasu fondi osas.