Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" eelnõu (608 OE) esimene lugemine
2025-05-14
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse maksutõusude ja valitsemiskulude kasvu vastane, nõudes inflatsiooni tõrjumiseks "maksurahu" kehtestamist. Seisukoht on jõuliselt tulemuspõhine, süüdistades valitsust lubaduste mittetäitmises ja poliitika läbikukkumises, kuna lubatud kärbete asemel on kulud kasvanud. Eesmärk on anda parlamendis poliitiline signaal rahulolematusest valitsuse valetava poliitikaga.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvepoliitika vallas, kasutades spetsiifilisi termineid (negatiivne lisaeelarve, valitsemiskulud, kaudsed maksud). Tugineb kvantitatiivsetele andmetele ja ametlikele allikatele, nagu Riigikontrolli ja Eesti Panga analüüsid, et toetada väiteid inflatsiooni (5–6%) ja kulude kasvu kohta. Eriti detailne on teadmine valitsemiskulude struktuurist ja varasematest kulutamata jäänud summadest (1,7 miljardit eurot).
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt ründav, süüdistav ja dramaatiline, kasutades korduvalt sõnu nagu "valelik", "küüniline" ja "kuritegu Eesti riigi suhtes" valitsuse tegevuse kirjeldamiseks. Kasutatakse tugevat loogilist argumentatsiooni, mis põhineb numbrilistel vastandustel (lubatud 5% kärbe vs tegelik 5% tõus), et luua ühiskonnas umbusaldust. Üldine toon on tungiv, nõudes valitsuselt esimest reaalset sammu lubaduste täitmiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster keskendub Riigikogu menetluses olevate eelnõude esitamisele ja kaitsmisele, viidates eelnõu esitamisele märtsis ja varasematele küsimustele rahandusministrile. Märgitakse ära eelnõu menetlemise pikk viivitus parlamendikomisjonis, mis on jõudnud arutelule alles maikuus.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on intensiivne ja suunatud otse valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Eesti 200-le, ning ministritele (Ligi, Kallas). Kriitika keskendub valitsuse poliitika läbikukkumisele ja lubaduste rikkumisele, süüdistades neid avalikult valetamise eest valitsemiskulude vähendamise osas. Kompromissi asemel nõutakse valitsuselt Isamaa lahenduse (negatiivne lisaeelarve) vastuvõtmist.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööst valitsusega pole juttu, kuna valitsuse poliitikat peetakse läbikukkunuks. Kõneleja kutsub kõiki parlamendiliikmeid üles toetama Isamaa esitatud eelnõu, andmaks valitsusele ühise poliitilise signaali rahulolematusest.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil, käsitledes Eesti majandusprobleeme (inflatsioon, maksukoormus) ja riigivalitsemise kulusid. Eesti positsiooni hinnatakse Euroopa kontekstis, nimetades riiki "Euroopa hinnatõusu tšempioniks" ja piirkonna suurima juriidilise isiku tulumaksuga riigiks.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on selgelt suunatud maksukoormuse vähendamisele (maksurahu) ja valitsemiskulude rangele kärpimisele 300 miljoni euro ulatuses. Eesmärk on vähendada inflatsioonilist survet ja parandada inimeste reaalset ostujõudu, vastandudes valitsuse plaanile tõsta kaudseid makse ja muuta püsivaks tulumaksu tõus 24%-le. Kritiseeritakse Eesti muutumist piirkonna suurima juriidilise isiku tulumaksuga riigiks.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse majandusliku toimetuleku ja elustandardi kaudu, rõhutades inflatsiooni negatiivset mõju palgasaajate ja pensionäride ostujõule. Väidetakse, et hinnatõusude tõttu on inimeste reaalne elustandard aasta lõpuks madalam kui aasta alguses.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Isamaa esitatud eelnõul negatiivse lisaeelarve tegemiseks, millega vähendataks valitsemiskulusid 300 miljoni euro võrra. Teine prioriteet on "Maksurahu seadus", mis näeb ette kaudsete maksude tõusude (sh käibemaksu tõus 1. juulist 2025) ja planeeritud julgeolekumaksu ärajätmist. Kõneleja on nende fiskaalmeetmete algataja ja jõuline toetaja.
4 Analüüsitud kõnesid