Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Rahandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise strateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2024. aastal)
2025-05-06
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevuse ja lubaduste (eriti riigiametite kärpimise) ebaõnnestumisele. Peamised teemad on riigireformi blufiks osutumine ja poliitilise juhtkonna sõnade ning tegude karjuv vastuolu. Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse suutmatust täita koalitsioonilepingus sätestatud eesmärke, nagu personali ja kulude vähendamine viiendiku võrra. Fookus on tugevalt tulemuspõhisel (performance-driven) kriitikal.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust avaliku teenistuse, riigi rahanduse ja energeetikapoliitika valdkonnas. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja statistikat, viidates näiteks 20 000 ametnikule, 1600 töökoha kasvule 2024. aastal ja 1,7 miljardile eurole kasutamata vahenditele. Samuti viidatakse Riigikontrolli hinnangutele valitsemiskulude kasvu kohta ja tuuakse esile detailid Eesti Energia võlakirjade intressimäärade (8%) kohta.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja süüdistav, rõhutades valitsuse ebaausust ja ebakompetentsust. Kasutatakse tugevaid ja emotsionaalseid väljendeid nagu "ühiskonnale näkku valetatud," "karjuvas vastuolus," "õhupalliks ja blufiks" ning "karikatuurseks". Kõneleja nõuab parlamendi tava järgimist ja kasutab nii protseduurilist kriitikat (ministri põgenemine) kui ka detailseid andmeid poliitika ebaõnnestumise tõestamiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungil, esitades Rahandusministrile aruandekõne ajal konkreetseid ja teravaid küsimusi. Ta demonstreerib valmisolekut nõuda protseduurireeglite järgimist, paludes istungi juhatajalt vaheaega põgenenud ministri ülesotsimiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on ametis olev valitsuskoalitsioon ja rahandusminister Jürgen Ligi, keda süüdistatakse otseselt valetamises ja lubaduste murdmises. Kriitika on nii poliitika- (riigireformi ebaõnnestumine) kui ka protseduuripõhine (ministri lahkumine saalist). Rünnakute intensiivsus on kõrge, välistades sisuliselt usalduse valitsuse vastu.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt. Kõneleja fookus on täielikult valitsuse kritiseerimisel ja vastutusele võtmisel, puuduvad viited koostööle või kompromissi otsimisele teiste erakondadega.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti riigiametite juhtimist, riigieelarvet ja energeetikapoliitikat. Samuti on rahvusvaheline fookus, kus kritiseeritakse Eestit kui Euroopa Liidu hinnatõusu tšempionit kaudsete maksutõusude tõttu.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt fiskaalse distsipliini ja läbipaistvuse poolt, kritiseerides valitsemiskulude kasvu ja eelarve läbipaistmatust. Vastustatakse kaudsete maksude tõstmist, kuna see kahjustab sisetarbimist, väikeettevõtlust ja Eesti ressurssidele rajanevat ettevõtlust. Kritiseeritakse riigiettevõtete juhtimist, tuues näiteks Enefit Greeni vähemusosaluse tagasiostu 8% intressiga võlakirjade abil, mis on vastuolus börsile viimise lubadusega.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on seotud majanduspoliitika mõjuga elanikkonnale, rõhutades maksutõusude negatiivset mõju töötavate ja eakate inimeste toimetulekule. See rõhuasetus seob majandusotsused otseselt sotsiaalse heaoluga.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendutakse valitsuse tegevuse järelevalvele, eriti koalitsioonilepingu täitmise osas, mis puudutab riigiametite personali ja kulude vähendamist. Oluline prioriteet on ka riigieelarve läbipaistvuse nõudmine ja kriitiline ülevaade riigi äriühingute (Eesti Energia) juhtimisest.
7 Analüüsitud kõnesid