Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Keskne teema on riigi rahanduse juhtimise kvaliteet ja läbipaistmatus, eriti Riigieelarve baasseaduse muudatuste kontekstis. Esineja võtab tugeva vastanduva hoiaku, nimetades valitsuse eelnõu kõlbmatuks ja potentsiaalselt põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see ei lahenda põhiprobleeme. Poliitiline raamistik on selgelt tulemuspõhine, rõhutades valitsuse juhtimisvõimetust ja jõuetust poliitikaotsuste määratlemisel ning realiseerimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse, eelarveõiguse ja auditeerimise valdkonnas. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt tegevuspõhine eelarve, ülekantavad vahendid, haldusinerts) ja tuginetakse tugevalt põhiseaduslike institutsioonide (õiguskantsler, riigikontrolör) kriitikale. Viidatakse konkreetsetele andmetele, nagu 2 miljardit prognoositavalt kasutamata jäävat vahendit ja 3,2 miljardit eurot riigisisesteks toetusteks 2023. aastal.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, tungiv ja võitluslik, kasutades tugevaid ja metafoorilisi väljendeid (nt "illustratiivse müra juurdetootmine," "hookuspookus," "piloodil on ära kadunud side juhtimislauaga"). Esineja toetub loogilistele argumentidele ja institutsionaalsetele andmetele, kuid edastab need emotsionaalse intensiivsusega, rõhutades olukorra tõsidust ja maksumaksja huvide kaitsmise vajadust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on keskendunud Riigikogu plenaaristungil toimuvale seadusandlikule arutelule (511 SE teine lugemine) ja rahanduskomisjoni tegevuse kritiseerimisele. Esineja viitab Isamaa poolt esitatud muudatusettepanekutele ja nende tagasilükkamisele koalitsiooni poolt. Muud andmed esinemissageduse või tegevusmustrite kohta puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus ja valitsusliit, keda kritiseeritakse juhtimisvõimetuse, läbipaistmatuse ja "illustratiivse müra" tootmise eest. Kriitika on nii sisuline (eelarve kvaliteet) kui ka menetluslik (muudatusettepanekute tagasilükkamine), süüdistades valitsust optilises virvarris ja eksitavates väidetes valitsemiskulude vähendamise kohta riigikaitse arvelt. Esineja nõuab arutelu katkestamist ja aja mahavõtmist töö kvaliteedi tagamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja tegutseb Isamaa opositsiooniplatvormilt, esitades alternatiivse eelarve vaimust kantud muudatusettepanekuid. Koalitsiooniga kompromissivalmidust ei ilmne, kuna valitsusliit surus Isamaa ettepanekud enamushäältega tagasi. Esineja tunnustab ja kutsub üles toetama teisi maksumaksja huvide eest seisjaid, nimetades nimeliselt Aivar Sõerdi "visa ja vaprat võitlust".
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Esineja rõhutab fiskaalset distsipliini, läbipaistvust ja maksumaksja huvide kaitsmist, nõudes riigi raha juhtimise kvaliteetset lahendamist. Kritiseeritakse maksutõusude (üle miljardi euro) arvelt tööstusprojektide doteerimist (100 miljonit eurot) ning nõutakse kulupõhist eelarvestamist ja toetuste saajate selget nimelist kirjeldamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (511 SE), millele esineja on tugev vastane. Isamaa esitas alternatiivsed muudatusettepanekud, mis nõuavad eelarve kulupõhist arusaadavust ja toetuste saajate (juriidiliste isikute) nimelist liigendamist. Eesmärk on arutelu katkestamine ja seaduseelnõu tagasi lükkamine, et tagada töö maksimaalne kvaliteet.
3 Analüüsitud kõnesid