Päevakorra profiil: Urmas Reinsalu
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kolmas lugemine
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on toetada laiapindse julgeoleku eesmärke ja elutähtsate teenuste kaitset, kuid olla põhimõtteliselt vastu eelnõu 426 SE rakendusviisile. Peamine kriitika on suunatud valitsuse lubaduste murdmisele bürokraatia vähendamise osas ja eelnõu halvale kvaliteedile. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades valitsuse suutmatust langetada kriitilisi otsuseid (nt kaugmaamoon) ja tegeleda asendustegevusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust halduskoormuse ja bürokraatia mõju hindamisel, esitades konkreetseid arve uute töökohtade (kuni 400 erasektoris, 30 riigisektoris) ja omavalitsuste koormuse kohta. Samuti on ta kursis riigikaitse strateegiliste vajadustega, viidates Kaitseväe juhataja nõuandele ja kaugmaamoona probleemile. Ta kasutab detailseid andmeid valitsemiskulude ja palgafondi (kuni 50 000 eurot) analüüsimisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, konfronteeriv ja süüdistav, eriti valitsuse lubaduste murdmise teemal ("Teie silmades valitseb nõutus"). Kõneleja kasutab tugevaid loogilisi argumente ja statistilisi andmeid halduskoormuse suuruse illustreerimiseks, püüdes näidata valitsuse tegevuse ebaratsionaalsust. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja metafoore (nt Kaitseväe kompaniid bürokraatide näol).
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb regulaarselt Riigikogu debattides, viidates varasematele sõnavõttudele ja jälgides järjepidevalt valitsuse tegevust ja vastuseid. Ta on kursis eelnõude infosüsteemis olevate algatustega ja valitsuse poolt antud hinnangutega (valitsuse enda analüüs).
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud Kristen Michali valitsusele ja koalitsioonile, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses, lubaduste murdmises ja ebaratsionaalses valitsemiskulude suurendamises. Kriitika on nii poliitika sisuline (bürokraatia) kui ka menetluslik (Riigikaitsekomisjoni arutelu kvaliteet oli ebapiisav, 110 lehekülge ettepanekuid eirati). Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui "optilisi manöövreid" ja "asendustegevuslikke õigusakte".
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd ettevõtlusorganisatsioonide ja erialaliitudega, kelle ekspertiisi ja 110 leheküljelisi ettepanekuid valitsus eiras. Ta väljendab valmisolekut koostööks teiste osapooltega tulevaste koormust tekitavate õigusaktide, nagu Kliimaseadus, tõkestamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikul tasandil (laiapindne julgeolek, Eesti ettevõtjad) ja rahvusvahelisel kontekstil (EL direktiivi ülevõtmine). Regionaalne puudutus seisneb uue halduskoormuse rõhutamises 46 ja 33 omavalitsuse jaoks, mis peavad palkama täiendavaid töötajaid.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt bürokraatiavastased ja ettevõtlust toetavad, kritiseerides uue halduskoormuse (kuni 100 miljonit eurot) tekitamist ja 400 uue bürokraatliku töökoha loomist erasektorisse. Kõneleja kritiseerib valitsust valitsemiskulude nominaalse vähendamise teeskluse eest, samal ajal kui elementide kaupa kulusid suurendatakse ja makse tõstetakse.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu (426 SE) vastustamine selle rakendusviisi tõttu, olles kriitiline eelnõu kvaliteedi ja menetluse suhtes. Ta on eelnõu vastane, kuigi toetab selle aluseks oleva direktiivi eesmärke. Tulevikus on rõhutatud valmisolekut tõkestada Kliimaseadust, mida nähakse uue koormisena.
3 Analüüsitud kõnesid