Päevakorra profiil: Valdo Randpere

Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

2025-04-15

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt toetav valitsuse strateegilisele juhtimisele, rõhutades "Eesti 2035" kui koordineerivat tööriista riigi pikaajaliseks planeerimiseks. Kõneleja rõhutab vajadust kohaneda muutuva maailmaga, et saavutada majanduslik õitseng, heaolu, vabadus, turvalisus ja õiglus. Stants on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, kaitstes koalitsiooni kavandatavaid reforme, eriti tööõiguse valdkonnas.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi strateegilise juhtimise tööriistadest, defineerides "Eesti 2035" eesmärki ja funktsiooni. Ta näitab autoriteeti seadusandluse ajaloo vallas, tuues esile konkreetseid kuupäevi ja valitsusi strateegiadokumendi koostamise protsessis ning meenutades detailseid asjaolusid 2012. aasta kollektiivlepingu seaduse muutmise kohta.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on alguses viisakas (tänades ministrit), kuid muutub kiiresti konfronteerivaks ja irooniliseks opositsiooni suunal, keda süüdistatakse teadmatuses ja ebaoluliste teemade tõstatamises. Kõneleja kasutab veenmiseks ajaloolisi näiteid ja analoogiaid (2012. aasta seadusemuudatus), et õigustada praegusi reforme. Ta kasutab dramaatilist keelt, kirjeldades vastaste hirmutamist "kollede maalimise" ja kerjakoti ähvardustena.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu aruteludel, esinedes mitme sõnavõtuga Justiits- ja digiministri ettekande järel. Ta palub lisaaega, mis viitab soovile oma seisukohti põhjalikult selgitada ja vastaste kriitikat ümber lükata. Tegevusmuster on reageeriv ja kaitsvalt argumenteeriv valitsuse strateegiliste dokumentide teemal.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud eelkõige Sotsiaaldemokraatidele, keda kritiseeritakse tööõiguse muutmise vastase hirmutamise eest, ning laiemalt opositsioonile teemast mööda rääkimise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistab vastaseid selles, et nad ei kontrollinud enne läbirääkimist, millest jutt käib. Kõneleja on vastaste suhtes otsekohene ja dismissiivne, märkides, et Poolametsaga pole mõtet vaielda.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kiidab justiitsministrit (Liisat) tema ebainimliku kannatlikkuse ja sisuka ettekande eest, näidates tugevat toetust koalitsioonipartnerile. Ta märgib, et strateegia "Eesti 2035" vastuvõtmisel valitses algselt peaaegu täielik erakondadeülene üksmeel, mis aga tänaseks on kadunud. Praegune koostöö on suunatud koalitsiooni tegevuskava kaitsmisele ja elluviimisele.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus puudub, välja arvatud Ida-Virumaa mainimine ajaloolises kontekstis seoses 2012. aasta kollektiivlepingu seaduse muutmise vastaste protestidega. See viide teenib eesmärki illustreerida sotside varasemat hirmutamistaktikat, mitte regionaalpoliitilist eesmärki.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud tööturu paindlikkuse suurendamisele ja tööseadusandluse reformimisele, et soodustada majanduslikku õitsengut. Kõneleja kaitseb regulatsioonide muutmist, väites, et see parandab tööturgu ja on vajalik ajaga kohanemiseks. Ta vastandub tugevalt sotside tööjõuturu regulatsioonide kaitsmisele, viidates varasemale edule kollektiivlepingute seaduse muutmisel.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest mainitakse demograafiat, kuid kõneleja leiab, et see ei kuulu justiitsministri aruande teema hulka. Peamine sotsiaalne rõhuasetus on õigluse, vabaduse ja turvatunde tagamisel kõigile, mis on seotud õigusriigi ja seadusandluse kättesaadavusega.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on tööseadusandluse muutmise kaitsmisel ja toetamisel, mida peetakse tööturu parandamiseks hädavajalikuks. Samuti keskendutakse strateegiadokumendi "Eesti 2035" rakendamise protseduurilisele korrektsusele, rõhutades, et iga minister peab kord aastas oma valdkonnast aru andma.

4 Analüüsitud kõnesid