Istungi profiil: Vadim Belobrovtsev
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-15
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuse kriitikale ja ebaõnnestumiste kaardistamisele. Kõige teravamad teemad on kvalifitseeritud õpetajate puudus, õpetajate palgataseme stagneerumine ja eestikeelsele õppele ülemineku reformi katastroofiline elluviimine. Stants on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades, et riigi tegevus on viinud hariduse kvaliteedi languseni. Poliitik positsioneerib end probleemide esiletooja ja lapsevanemate murede väljendajana.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi haridusvaldkonna detailidest, tuues esile konkreetseid andmeid (Narva kvalifikatsiooniprotsendid, koolitoidu 1€ rahastus) ja palgatõusu numbreid. Ekspertiis hõlmab nii õpetajate järelkasvu probleeme kui ka kutse- ja rakendushariduse rolli tööturu vajaduste täitmisel, viidates Riigikontrolli audiitori arvamusele. Samuti on ta kursis IT ja tehisintellekti valdkonna arengutega ning Eesti positsiooniga selles.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja süstemaatiline, keskendudes probleemide kaardistamisele ja süüdlastele viitamisele. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "katastroof," "mõnitamine," "naeruväärne samm") ning rõhutatakse vajadust rääkida probleemidest, mitte ainult ministri "ilusatest asjadest." Kõneleja kasutab nii loogilist probleemide loetelu kui ka isiklikku apelleerimist lapsevanemana.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungitel, esitades ministrile küsimusi ja pakkudes ulatuslikke kriitilisi ülevaateid hariduspoliitikast. Tegevusmuster hõlmab valitsuse materjalide ja ettekannete kriitilist analüüsi. Muude tegevusmustrite kohta andmed puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministrile ning valitsuse tegevusele, süüdistades neid kehvas poliitilises kultuuris (materjalide hilinemine) ja ebaõnnestunud reformides. Kriitika on intensiivne, eriti eestikeelsele haridusele ülemineku ja õpetajate palgatõusu osas, mida peetakse õpetajate mõnitamiseks. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab oma fraktsiooni (Keskerakond) varasemale katsele panustada eestikeelsele haridusele ülemineku reformi 50 parandusettepanekuga, mis lükati tagasi ja mille eest fraktsiooni süüdistati sabotaažis. Praeguses kontekstis puudub avatus kompromissidele, domineerib opositsiooniline kriitika.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugev, rõhutades probleeme Ida-Virumaal (koolide sulgemine, keelekümblus) ja maapiirkondades (koolivõrgu korrastamine), mis viib piirkondade väljasuretamiseni. Mainitakse konkreetselt Järva valda ja Narvat seoses õpetajate kvalifikatsiooni nõuete rikkumisega.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad haridussüsteemi ja tööturu vajaduste paremale vastavusse viimisele, toetades kutse- ja rakendushariduse maine tõstmist spetsialistide puuduse leevendamiseks. Kriitiline riigi ebapiisava panustamise suhtes koolitoitu (1€) ja õpetajate palkadesse, mis on kolm aastat samal tasemel püsinud.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Haridus on keskne sotsiaalne teema, kus rõhutatakse kvaliteedi langust kvalifitseerimata õpetajate tõttu, mis tekitab muret lapsevanemates. Tõstatatakse ka koolitoidu kättesaadavuse ja kvaliteedi probleem, kuna riik ei rahasta menüü rikastamise nõudeid, jättes koormuse omavalitsustele ja vanematele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate reformide (eriti eestikeelsele haridusele üleminek) kriitilisel ülevaatamisel ja parandamisel, et vältida praeguseid probleeme. Prioriteetideks on ka õpetajate palgatõusu ja koolitoidu rahastamise küsimuste lahendamine, et tagada haridustöötajate ja lapsevanemate panuse väärtustamine.
2 Analüüsitud kõnesid