Istungi profiil: Vadim Belobrovtsev
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-05
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusetuse suhtes haridussüsteemi akuutsete probleemide lahendamisel. Kõige akuutsemateks probleemideks peetakse õpetajate ja tugispetsialistide tuhandetes ulatuvat puudust ning õpetajate läbipõlemist. Kriitika on suunatud konkreetsete lahenduste puudumisele ja pikaajalise strateegia olematusele, kuigi reformidega on aktiivselt alustatud. Fookus on tulemuspõhine, rõhutades, et süsteem ei tohi läbi kukkuda.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, tuues esile konkreetseid andmeid õpetajate läbipõlemise (92%) ja puuduolevate õpetajate arvu kohta. Eraldi rõhutatakse hariduslike erivajadustega laste teemat ja vajadust sünkroniseerida haridussüsteem majanduse spetsialistide vajadustega. Viidatakse ka keelenõuetele mittevastavate õpetajate arvule (1800) seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on murelik, skeptiline ja rõhutab olukorra akuutsust, nimetades õpetajate puudust probleemiks nr 1. Kasutatakse loogilisi argumente ja andmeid (nt Eesti Haridustöötajate Liidu küsitluse tulemused) ning väljendatakse kahtlust reformide eduka läbiviimise suhtes ilma viivitusteta. Minister saab küll alguses kiitust aktiivsuse eest, kuid üldtoon on kriitiline vastuste puudumise osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades nii küsimusi kui ka pikemaid sõnavõtte, ning viitab osalemisele Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekutel. See näitab regulaarset osalemist nii seadusandlikus komisjonitöös kui ka parlamendi debattides.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud haridusministrile (Kristina Kallas) ja valitsusele, keda süüdistatakse pikaajalise strateegia puudumises ja suutmatuses lahendada kriitilisi probleeme. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes eeskätt lahenduste puudumisele õpetajate järelkasvu ja tugispetsialistide defitsiidi osas. Välja tuuakse ka Nõukogude Liidu pärandiga võitlemise jätkumine 33 aastat hiljem.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiili kohta otseseid viiteid ei ole, kuid kõneleja viitab Eesti Haridustöötajate Liidu küsitlusele ja hariduslike erivajadustega laste vanemate muredele, näidates üles solidaarsust huvigruppide ja ametiühingutega. Mainitakse ka läbirääkimiste vajadust õpetajate streigi vältimiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Puuduvad andmed.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad vajadust siduda haridussüsteem tihedalt majanduse vajadustega, et vältida tööpuuduse ja tööjõupuuduse samaaegset kasvu. Riik peab looma tervikliku strateegia, et määratleda vajalikud spetsialistid ja tagada nende koolitamine kõrgkoolides, et lahendada ettevõtete spetsialistide puudus.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on hariduse kvaliteedil, õpetajate läbipõlemisel ja hariduslike erivajadustega laste toetamisel. Tugevalt kritiseeritakse olukorda, kus HEV laste vanemad on eestikeelsele õppele ülemineku osas täielikus teadmatuses. Samuti rõhutatakse vajadust parandada õpetajate elu ja palka, et vältida streike.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate reformide (eriti eestikeelsele haridusele ülemineku) praktilisel teostusel ja sellega seotud riskidel. Kõneleja nõuab valitsuselt terviklikku ja kiireloomulist strateegiat, et lahendada õpetajate ja tugispetsialistide defitsiit, mis on eelduseks reformide õnnestumisele. Rõhutatakse, et strateegilisi otsuseid oleks tulnud teha juba eile.
3 Analüüsitud kõnesid