Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Elanikkonna hirmutamine
2024-04-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Kõneleja vastandub tugevalt valitsuse (eriti Kaja Kallase) julgeolekuretoorikale, pidades seda paanikat tekitavaks ja ühiskonda hirmutavaks. Ta rõhutab, et riik peab keskenduma ratsionaalsele käitumisele ja konkreetsetele kaitseplaanidele, mitte aga looma ettekujutust Balti riikidest kui möödapääsmatutest ohvritest. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, seades esikohale ühiskonna stabiilsuse ja usalduse.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi julgeolekuretoorika analüüsimisel, võrreldes erinevate poliitikute ja sõjaväelaste (Kallas, Mihkelson, Paet, Herem) seisukohti. Ta kasutab demograafilisi andmeid, viidates sündimuse miinusmärgiga rekorditele ja märtsi näitajatele, ning toetub avaliku arvamuse uuringutele (Norstati küsitlus).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline ja murelik, rõhutades, et hirm on halb liitlane, mis segab ratsionaalset käitumist. Kasutatakse retoorilisi küsimusi, et esitada ministrile valik (Kallase või Mihkelsoni/Paeti lähenemise toetamine). Apellatsioonid ühendavad loogilised argumendid (demograafia, investeeringute väljavool) emotsionaalse murega ühiskonna paanika pärast.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja rõhutab oma aktiivset suhtlust elanikkonnaga, viidates sellele kui Riigikogu liikme tüüpilisele tegevusele, mille kaudu ta saab tagasisidet inimeste murede kohta. Esitlused toimusid ametlikus parlamendi keskkonnas, pöördudes ministri poole.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Kaja Kallas ja need, kes propageerivad konkreetseid lühiajalisi rünnakuprognoose (nt 1-3 aasta pärast). Kriitika on suunatud poliitilisele kommunikatsioonile, mida peetakse ebakonstruktiivseks ja riigile kahjulikuks. Kõneleja viitab ka vastaspartei sisemistele erimeelsustele (Mihkelson ja Paet vs Kallas).
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toob esile vastaspartei liikmete (Marko Mihkelson, Urmas Paet) seisukohad, mis erinevad peaministri omast, viidates kaudselt toetusele ratsionaalsemale lähenemisele. Otsest koostööd teiste erakondadega või kompromissivalmidust ei mainita.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Põhirõhk on riiklikul julgeolekul, Eesti ühiskonna sisemisel olukorral ja rahvusvahelisel kontekstil (Ukraina sõda, Venemaa). Regionaalselt mainitakse Tallinna linnaosasid seoses pommitatud majade plakatite näitusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja väljendab muret, et hirmutav retoorika kahjustab majandust, kuna inimesed otsivad kinnisvara ja teevad investeeringuid Eestist väljaspool. Ta viitab sellele, et sellised jutud teevad riigile halba.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on demograafia ja sündimuse madalad näitajad, mida kõneleja seostab otseselt sõjahirmuga. Ta rõhutab, et hirmutamine ei aita kaasa demograafilise olukorra parandamisele ja segab ratsionaalset käitumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Puuduvad viited konkreetsetele seaduseelnõudele, muudatusettepanekutele või seadusandlikele prioriteetidele. Kõne keskendub valitsuse kommunikatsioonipoliitika kriitikale.
2 Analüüsitud kõnesid