Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) esimene lugemine
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on haridustöötajate palgaküsimusel ja valitsuse tegevuse teraval kritiseerimisel. Kõneleja toetab eelnõu (389 SE), kuna iga palgalisa on õpetajatele ülitähtis, kuid peab valitsuse pakutud 17-eurost brutotõusu naeruväärseks ja mõnitavaks. Keskne raamistik on valitsuse ebakompetentsus, lubaduste murdmine ja suutmatus õpetajaid väärtustada. Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav õpetajate nõudmistele ja tugevalt vastanduv valitsuse tegevusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi õpetajate palgaläbirääkimiste ajaloost ja detailidest, viidates Vihula kohtumisele, lubatud 8% tõusule ja tegelikule 1,7% ning 17-eurosele lisale. Ta on kursis seaduse jõustumise viivitustega (jaanuarist aprillini) ja Ida-Virumaa õpetajate palgalisade kolmekuulise ootamisega. Ekspertiis on keskendunud haridusvaldkonna rahastamise ja töötingimuste kriiside kronoloogiale.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on teravalt kriitiline ja emotsionaalne, süüdistades valitsust häbiväärses käitumises ja tegemata töö tunnistamata jätmises. Kasutatakse tugevaid hinnanguid nagu "mõnitamisena", "häbiväärne" ja "naeruväärsed", et rõhutada valitsuse suhtumise ebakohasust õpetajatesse. Apellatsioon on suunatud nii loogikale (lubaduste ja tegelikkuse võrdlus) kui ka emotsioonidele (õpetajate koormus ja väärtustamine).
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt lubaduste murdmise, õpetajate alaväärtustamise ja tegemata töö tunnistamata jätmise eest. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, keskendudes valitsuse protseduurilistele (viivitused) ja poliitilistele (naeruväärne palgatõus) vigadele. Eriti taunitakse valitsuse strateegiat süüdistada streigi ja palgaprobleemide eest teisi, nagu Tallinna linn või omavalitsused.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja fraktsioon toetab eelnõu (389 SE) esimesel lugemisel, kuigi teeb seda suure kriitika saatel, mis viitab vastumeelsele, kuid vajalikule toetusele. Riigikoguülest koostööd ei mainita, kuid viidatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õpetajaid esindavate organisatsioonide vahel toimuvatele läbirääkimistele koormuse ja karjäärimudeli üle.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Peamine fookus on riiklikul haridussüsteemil ja õpetajatel koolides, lasteaedades ja kutsekoolides üle Eesti. Eraldi rõhutatakse Ida-Virumaa õpetajate olukorda, kes ootasid kolmekuulise viivitusega lubatud palgalisa eestikeelse õppe eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad avaliku sektori tööjõu väärtustamisele, nõudes, et õpetajate palk vastaks nende meeletule koormusele. Toetatakse riigieelarve vahendite suunamist palgatõusuks, kritiseerides praegust 17-eurost palgalisa kui majanduslikult ebaadekvaatset ja riigi poolt ebaväärikat.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on haridusküsimused, eriti õpetajate töötingimused, koormus ja väärtustamine. Rõhutatakse, et riik valitsuse näol peab õpetajate tänuväärset tööd oskama väärtustada ja tagama neile väärilise palga. Mainitakse ka streigi kui sotsiaalse protesti tagajärgi.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõul (389 SE), mille toetamist peetakse vajalikuks, kuigi see on tugeva kriitika all. Oluline prioriteet on ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ning õpetajate vaheliste läbirääkimiste tulemused õpetajate koormuse, karjäärimudeli ja töötingimuste osas.
2 Analüüsitud kõnesid