2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) esimene lugemine

Üheksas päevakorrapunkt, head ametikaaslased, on Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadusega viime eelarvesse sisse muudatused, mis on vajalikud õpetajate palga alammäära täiendavaks tõstmiseks. Lisaks korrigeerime üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olevat pensionimäära, mis algses eelnõus oli ekslikult suurem. Muudatused viiakse sisse 2024. aasta riigieelarve kogumahtu muutmata. Riigieelarve seaduse muudatustega suunatakse kohaliku omavalitsuse üksuse toetusfondi 9 273 000 eurot õpetajate palkade tõstmiseks. Selleks vähendatakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumi, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi eelarveid. Õpetajate palkade kasvuks tegime riigina pingutuse juba 2024. aasta eelarve koostamisel, kui suunasime palkade tõusuks kokku 25 miljonit eurot. Nii on alates 1. jaanuarist õpetajate brutopalga alammäär võrreldes eelmise aastaga 54 eurot kõrgem ehk 1803 eurot. Sellele lisandub diferentseerimisfond, mille tõstsime 17%‑lt tagasi 20%‑le, nii nagu see oli aastaid tagasi. Kokku kasvab õpetaja arvestuslik keskmine palk 6,6% ehk 2184 euroni. Diferentseerimisfondi suurendamine on olnud valitsuse üheks prioriteediks, sest see annab koolijuhtidele võimaluse õpetajatele kõrgemat palka maksta ning neid täiendavate tööülesannete eest tasustada. Diferentseerimisel on oluline roll ka haridustöötaja karjäärimudeli loomisel, mida mitmed omavalitsused on juba rakendanud. Eelarve muutmisega suureneb õpetaja palga alammäär veel 17 euro võrra ehk 1820 euroni. Seega kasvab õpetaja palga alammäär sel aastal võrreldes eelmise aastaga kokku 71 euro võrra. Ida-Virumaal on õpetaja brutopalga alammäär vastava keele[oskuse] olemasolu korral 1,5 korda kõrgem ehk 2730 eurot, millele lisatakse 20% diferentseerimise osa ehk 364 eurot. Kokku kasvab Ida-Virumaa õpetaja kõrgem arvestuslik töötasu 3094 euroni. Tänan ja hea meelega vastan küsimustele. Ja palun loomulikult eelnõu toetada.

Ahah, selge. Teile on vähemalt üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tegelikult oli see õpetajate palgateema üleval septembris, juba siis oli teada, et see eskaleerub. Aga mis pärast seda, kui see teema tõstatati, kahjuks toimus? Seda teemat neli kuud arutati ja arutati, peaminister, kõik ministrid, teiste erakondade esindajad, koalitsioon omavahel, aga tulemuseni ei jõutud. Lõppes see kõik ikkagi streigiga. Kui toimus streik, siis mis jälle toimus? Jälle olid kõik kaasatud, nii peaminister kui ka kõik ministrid, koalitsioon läks omavahel tülli. Nii palju oli raisatud ressurssi selle jaoks, et oleks palgatõus 17 eurot. Aga minu hinnangul selline asjaajamisviis lihtsalt ju viibki minema kogu meie ressursi, igas mõttes, nii ajalise kui ka rahalise. Tegelikult pole õpetajad siiamaani seda palka saanud, me alles praegu ju seda arutame. Sama, ma saan aru, on juhtunud ka Ida-Virumaa õpetajatega, ka seal kogu aeg palk hilineb. Millal selline asjaajamisviis lõpeb? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ei vasta tõele need etteheited. Probleeme asjaajamisega, ka õpetajate palgaga ja sellega, et õpetajad saaksid väärilist palka ja nende koormus oleks normilähedane, on enamasti Tallinnas. Tegelikult oli ka streik Tallinna õpetajate probleem, seda ütlesid õpetajad üle riigi, et nemad streigivad teiste või eeskätt Tallinna õpetajate toetuseks. Enamikus Eestis ületab õpetaja keskmine palk tugevalt riigi keskmist, ta on 130–150% riigi keskmisest. Tallinnas on see allpool, aga Tallinna lähiringis, kuldses ringis on see jällegi 120% lähedal. Ehk õpetajate palga suur probleem on Tallinnas ja selle omavalitsuse suutmatuses juhtida ja prioriteete seada. See on see koht. Ma tõin ka oma ettekandes välja, et riigieelarves me nägime õpetajate palga tõusuks ette 25 miljonit ja tõstsime ka diferentseerimisfondi 17%‑lt 20%‑le tagasi. Seda oli Mailis Reps, kui ta oli haridusminister, vähendanud. Ta tegi kübaratriki ja ütles õpetajatele, et nende miinimumpalk tõuseb, aga ta võttis selle raha ära diferentseerimisfondist ehk tuli õpetajatele nende oma palgarahaga kosja. Tema oli jällegi Keskerakonna minister. Eks tuleb võib-olla vaadata just selle erakonna käekirja, kes ka Tallinnas tegelikult, ma ütleks, õpetajaid palgaga on lollitanud. Valitsus on võtnud õpetajate palga teemat täie tõsidusega, on 2024. aastal õpetajate palka tõstnud, nii miinimumi kui ka diferentseerimisfondi, ja on nüüd tulnud ka eelarvemuudatustega siia Riigikokku.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma olen tähele pandud, et teil on samasugune stiil nagu Kaja Kallasel. Kui enda probleeme ei tunnista, siis on muidugi kõige lihtsam hakata süüdlasi otsima. Nagu Kaja Kallas, nii ka teie näete peamiste süüdlastena kohalikke omavalitsusi, kaasa arvatud Tallinna. Minu mäletamist mööda streigiti mitte ainult Tallinnas. See ei olnud mitte ainult Tallinna õpetajate streik, streik oli ka Tartus, kusjuures Tartus on minu teada Reformierakond võimul olnud üle 20 aasta. Tallinna kohta on teil võib-olla valed numbrid. Tallinnas on õpetaja keskmine töötasu 2418 eurot, see käis 2023. aasta kohta. See on 133% Eesti keskmisest. See puudutab ka teie lubadusi. Te lubasite, olete koalitsioonilepingus kirja pannud, et palk tõuseb 120%‑ni Eesti keskmisest. Põhiline probleem on see, et seda lubadust te murdsite, ja see oli ka põhjus, miks õpetajad [hakkasid] streikima. Nüüd seda vastutust veeretada ja süüdlasi otsida on vähemalt ebakorrektne.

Aitäh! Süüdistama asusite siiski teie, mitte mina. Mina tõin välja faktid. Tuleb ka vaadata, mis on selle Tallinna keskmise palga hind. See ongi õpetajate ülekoormus. Tartus oli streigi ajal olemas juba õpetajate kollektiivleping. Need on õpetajate endi sõnad, vähemalt mitmed [on öelnud] minule, et nemad streikisid suuresti teiste õpetajate toetuseks, eeskätt Tallinna õpetajate toetuseks. Aga ei ole mina tulnud süüdistama. Ma selgitasin seda, mille kohta teie küsisite või mida välja tõite, kusjuures nende väidete taga tõtt päriselt ei olnud.

Protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma lihtsalt tahtsin täpsustada. Kui õige see on, et kui Riigikogu liige esitab ministrile küsimuse, mis puudutab riiklikku probleemi, ja tahab vastust saada, siis Riigikogu liiget kohe süüdistatakse süüdistamises? Kas see on tavapärane praktika, et kui tahad kindlat vastust saada, siis kohe hakatakse niimoodi vastu süüdistama?

Aitäh! Selles küsimuses ei ole mina kohtumõistja ja ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole.

Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 389, 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, seoses esimese lugemise ettevalmistamisega 21. märtsil. Sarnase ettekande nagu täna pidas minister ka komisjonis. Komisjonis [tekkis] kaks küsimust. Üks oli see, kuidas muutub üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev pensionimäär. Sellele saime kirjaliku vastuse, et seoses programmivahetusega oli osa 2022. aasta väljamaksest läinud arvesse kui 2023. aastal tehtu. Siis küsiti veel, kuidas ikkagi ministeeriumid, kellel varem raha üldse ei olnud, järsku leidsid raha niimoodi 1000 euro kaupa, et küll [saadi] majanduskuludelt kokku hoida ja kui Siseministeerium sai kolimiskuludelt kokku hoida, siis kuhu kolitakse. Selle kohta tuli vastus, et 2023. aastal – või oli see 2022, kui mina minister olin – kaaluti Siseministeeriumi kolimist ministeeriumide hoonesse, aga siis leiti, et turvakaalutlustel ei ole võimalik Siseministeeriumi sinna kolida. Selgus aga, et kolimisraha on 2024. aastal siiski eelarves veel olemas. See on näide selle kohta, miks tasub aeg-ajalt teha eelarverevisjoni. Veel oli küsimus, kuidas MKM saab e‑residentsuse programmist kokku hoida miljon eurot. Sellele saime ka kirjaliku vastuse, et arendatakse AI‑d, et inimtööjõukulu vähendada, ja turundamisel tehakse koostööd teiste osakondadega. Üldiselt vastused saadi ja need olid ammendavad. Seetõttu langetas komisjon konsensuslikult järgmised otsused: võtta eelnõu täna täiskogu päevakorda ja esimene lugemine lõpetada. Algul määras komisjon juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liikme Marek Reinaasa, aga tal ei olnud täna võimalik sel ajal siin viibida, seetõttu ma asendan teda. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks pakutud kümme tööpäeva. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, hea ettekandja! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Kadri Tali. Palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õpetajate streik ja sellele eelnev aeg oli oluline vaheetapp meie haridussüsteemis, mis tõi aastaid lahendamata küsimused pinnale teravamalt kui eales varem. Eesti õpetajate palgad on Euroopa Liidus ühed madalamad. Eesti õpetajate keskmine vanus on 49 aastat. Alla 30‑aastaseid õpetajaid on 7,1% ja enam kui pool õpetajatest, 53,7%, on 50‑aastased või vanemad. Peame reageerima statistikale, kui soovime, et meil oleks tagatud ka õpetajate järelkasv. Haridusminister Kristina Kallas on teinud väsimatult tööd, et õpetajad saaksid selle aasta eelarvest lisaraha. Nii jõudis haridusminister õpetajatega kokkuleppeni, et streigi ärajätmiseks oleks vaja leida tänavuseks aastaks 18 miljonit eurot palgaraha, millest 8 miljonit eurot leidis ta aasta lõpus haridusministeeriumi eelarvest. Need pingutused streiki ära ei hoidnud. Ometi jätkas minister lahenduste otsimist ning saavutas kokkuleppe, mis rahuldas ka haridustöötajaid: 5,5 miljonit eurot, mis tuleb Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidest ministrite valitsusalast. Lõviosa sellest ehk 3 miljonit eurot eraldatakse Haridus‑ ja Teadusministeeriumi eelarvest. Õpetajate palga tõus küll tuli, aga kindlasti ei ole see piisav. Meie kohus on õpetajaamet uuesti au sisse tõsta. Õpetajate päriselt kuulamiseks on vaja näha hariduse olulisust, on vaja meie kõigi austust ja lugupidamist õpetajate vastu. Selleks vajame terve ühiskonna toetust. Eesti õpetajad vastutavad erinevalt paljude teiste riikide õpetajatest oma töö eest pea 24/7. Hariduslepe – mis see on, mille nimel minister Kristina Kallas väsimatult töötab? Tegelikult ei ole see pelgalt õpetajate palga küsimus, me peaksime vaatama tervet süsteemi. Olgem ausad, õpetajate õnn ei sõltu pelgalt palganumbrist. Haridusminister on pidamas läbirääkimisi koolipidajate ja haridustöötajatega pikaajalise haridusleppe üle, mis puudutab kokkuleppeid palgakasvu, töötingimuste ning karjäärimudeli kohta. On selge, et õpetajad ootavad riigilt ennekõike kindlust tuleviku suhtes. Peame vaatama üle kogu süsteemi, sest see, mis töötas kümme aastat tagasi, ei sobitu enam tänasesse pilti. Kahtlemata on haridusleppe sõlmimine lähiaja suurimaid väljakutseid Eesti hariduselus. Õpetajate streik tekitas ühiskonnas suure arutelu, kuid tegelikult on kahju, et laiaulatusliku diskussiooni avas just nimelt streik. Haridussüsteemis olevad probleemid vajavadki laia ja sisukat debatti, ka ilma streigita. Kahetsusväärselt pikalt oleme neid silma alt ära lükanud. Õpetajate streik andis valusa õppetunni. Probleemidest mööda vaadates pannakse ühiskonna valulävi taas proovile. Lõpetuseks ei saa jätta kordamata tõde, mida olen siit puldist juba tõdenud: haridus on investeering. Mis peab juhtuma, et me tegelikult ka mõistaksime, et meie maa vara – lahku kirjutatult – on meie aju, mõtlemisoskus ja teadmised? Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kõik, kes vaatavad meid ka televisiooni või interneti vahendusel! Keskerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu, aga me näeme siin mitut probleemi. Loomulikult me seda toetame, kuna iga piisk, mille meie õpetajad oma palgale juurde saavad, on ülitähtis. Me teame, et nende palk ei vasta juba ammu õpetaja koormusele, mis on meeletu, ja mitu kriisi järjest on teinud seda veelgi suuremaks. Ma tuletan meelde, et eelmise aasta sügisel, septembri keskpaigas, läks valitsus Vihulasse, selleks et pidada seal koalitsiooniläbirääkimisi nii-öelda eelarve küsimustes, 2024. aasta eelarve küsimustes. Siis mindi sinna lubadusega, et õpetajate palgad tõusevad 8%. Sealt tuldi tagasi "rõõmustava" uudisega, et õpetajate palk tõuseb 1,7%, mis ausalt öeldes kõlas – noh, ma ei tea, kuidas seda nimetadagi – mõnitamisena. Kui juba sügisel ütlesid õpetajaid esindavad organisatsioonid, et tuleb õpetajate streik, juhul kui palk ei tõuse, siis räägiti kõike, välja arvatud seda, kuidas seda palka tõsta rohkem kui 1,7%. Tuli selline hoiatusstreik, ühepäevane. Valitsus ikka arvatavasti ei uskunud, et õpetajad tulevad tänavatele. Selle aasta alguses see juhtus. Tõepoolest lahvatas streik ja siis hakati juba õpetajatega, neid esindavate organisatsioonidega tõsisemalt rääkima. Jõudsime järjekordse probleemini, sest õpetajate palka tõsteti küll, aga 17 euro võrra ja sedagi brutos. Tekib küsimus, kas see ongi see, kuidas riik valitsuse näol õpetajatesse suhtub. Kas valitsuse arvates 17‑eurone brutopalga lisa tõepoolest vastab sellele, kuidas meie õpetajad koolides, lasteaedades ja kutsekoolides töötavad? Ma arvan, et seekord me kindlasti seda [eelnõu] toetame, aga see ei tule kergelt. Lisaks on kolmas probleem ju see, et lepiti kokku, et palk tõuseb 1. jaanuarist, aga praegu on 3. aprill. Rohkem kui kolm kuud on möödas ja nüüd me siin Riigikogus hääletame selle eelnõu poolt. Ma ei tea, võib-olla keegi hääletab ka vastu, kuigi ma ei usu. See tuletab meelde seda, et Ida-Virumaa õpetajatele lubati ka palgalisa selle eest, et nad hakkavad Ida-Virumaal lapsi eesti keeles õpetama. Samamoodi ootasid nad kolm kuud seda palgalisa, kolm kuud seda ei tulnud. Nüüd lõpuks, aprilli alguses või märtsi lõpus, see tuli. Aga mis saab edasi, ikkagi ei ole teada. Võib-olla peab järgmine kord jälle pikalt ootama, sest ministeerium ei saa mingisuguseid andmeid kokku pandud. Palun üks minut lisaks.

Palun, üks minut!

Loomulikult, kui ise oled milleski süüdi, siis väga ei taha seda tunnistada. See on praeguse valitsuse strateegia ja käitumine. Me kuulsime aasta alguses, kui streik oli puhkemas, ja kuuleme siiamaani, mis on tegelikult hämmastav, et kõiges on järsku süüdi näiteks Tallinna linn või mõned teised omavalitsused: selles, et see streik oli, selles, et õpetajad palgalisa ei saa. Ausalt öeldes on see lihtsalt häbiväärne, et valitsus oma tegemata tööd üles ei tunnista, tuleb aprillikuus sellise eelnõuga siia, 17 eurot brutos saavad õpetajad juurde, ja pärast veel julgeb süüdistada kedagi teist, omavalitsusi või siis näiteks pealinna. Seda kõike on ausalt öeldes kurb vaadata. Ma väga loodan, et kui lõpevad praegu Haridus- ja Teadusministeeriumi ja õpetajate vahel [toimuvad] läbirääkimised õpetajate koormuse, karjäärimudeli ja töötingimuste üle, siis ikkagi need otsused tulevad varem ja need otsused ei ole nii naeruväärsed nagu see, et tuleb 17 eurot brutos palgale juurde, vaid et riik valitsuse näol oskab meie õpetajaid ja nende tänuväärset tööd ka väärtustada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tanel Kiige, kes esindab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni. Palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu aseesimees! Hea minister! Arvan, et on väga hea, et me oleme parlamendis jõudnud käesoleva aasta riigieelarve seaduse muutmiseni, selleks et täita õpetajatele, haridustöötajatele antud lubadust ja suurendada õpetajate palgafondi täiendavalt veel enam kui 9 miljoni euro võrra. Loomulikult, kui küsida, kas 9 miljonit on piisav, siis igaüks siin saalis võib öelda, et ei ole. Rohkem oleks vaja. Aga positiivne on see, et lisaks juba varasemalt riigieelarves kokkulepitud palgafondi kasvule ikkagi see lisaraha ühiste pingutustega ministeeriumides leiti. Võib öelda nii, et õpetajate palk, nende arvestatud keskmine [palk] kasvab nende seadusemuudatuste tulemusena kokkuvõttes 6,6% ehk 2184 euroni. See, mis edasi saab, on minu meelest isegi olulisem kui see, mis täna toimub. Sest täna on päris selge, nii nagu eelkõnelejad on maininud, et see konkreetne seadusemuudatus leiab parlamendi heakskiidu. Aga küsimus on selles, et haridusvaldkonna murekohad, haridusvaldkonna tõstatatud küsimused, sealhulgas toimunud streigi ajal, ei ole ju veel lahendatud. Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja meie Riigikogu fraktsioon peavad väga oluliseks, et leitakse kokkulepe haridustöötajate, riigi ja kohalike omavalitsuste vahel just nimelt laiapõhjaliste läbirääkimiste käigus, sõlmitakse usalduslik kollektiivleping või tulevikku vaatav koostöölepe, mis näeb ette palgaküsimuse lahendamise järjepideva palgatõusu tagamise teel ja samamoodi õpetajate töökoormuse normaliseerimise. Ilmselgelt me praegu näeme, et õpetajatel on väga palju ülekoormust, ületundide tegemist, mis viib inimesi läbipõlemiseni ja töökohavahetuseni ning tegelikult tähendab, et nendel õpetajatel, kes koolides töötavad ja tegutsevad, suureneb koormus iga lahkuja tõttu veelgi. Nii et meie huvi on kindlasti see, et koormus oleks mõistlik, talutav, et inimesed ei peaks ennast läbi põletama seda väga olulist ja tänuväärset tööd tehes. Samamoodi on vaja saada selgust karjäärimudeli küsimuses ja koolitustellimuse teemades. Tegelikkuses on haridusvaldkonnas väljakutseid ja murekohti märkimisväärselt rohkem. Tänane riigieelarve muutmine on pigem üks konkreetne, aga tegelikult väike samm õiges suunas. Need suured sammud ja suured kokkulepped tuleb nüüd Vabariigi Valitsusel, kohalikel omavalitsustel ja haridusvaldkonna esindusorganisatsioonidel leida. Sotsiaaldemokraadid on alati olnud seda usku, et tulebki kuulata mitte ainult tööandjaid, vaid just nimelt ka ametiühinguid, töötajate esindajaid, ja ühiselt kokkulepetele jõuda. Võime tuua Eesti kohta näite, et tervishoiuvaldkonnas toimib väga hästi just nimelt kollektiivlepingute mudel: erinevad tööandjad ehk haiglate liit, kiirabiliit ja teised koostöös ametiühingutega, arstid, õed, tervishoiutöötajad, kliinilised psühholoogid, lepivadki kokku, milline saab olema järgmise kahe aasta palgatõus, milline saab olema ületundide tasustamine, ja [lepivad kokku ka] muudes valdkonna olulistes küsimustes. Iga teemat ei peagi otsustama valitsus või Riigikogu üksinda, nad ei saagi alati paremini otsustada. On kohti, kus tasub usaldada just nimelt sektorit ennast, nii tööandjaid kui ka ametiühinguid, et nad koos kokkuleppele jõuaksid. Me näeme ka selles streigis ja nüüd alanud läbirääkimistes võimalust saavutada uus positiivne tava või norm. Nii nagu on tervishoiuvaldkonnas, peaks olema nüüd ka haridusvaldkonnas, et edaspidi ei oleks vaja selliseid viimase hetke kriisiläbirääkimisi, kohtumisi, streike ja muid taolisi meetodeid, selleks et haridusvaldkonnas vähemalt ajutiselt saabuks töörahu. Ühised läbirääkimised, kollektiivselt kokkulepitud sihid, eesmärgid, ühine arusaam, kuhu jõuda soovitakse ja mis vahenditega seda tehakse – see kõik annab kindlasti vajaliku kindlustunde haridusvaldkonna töötajatele, tööandjatele, koolidele, kohalikele omavalitsustele, riigisektorile ja tegelikult ühiskonnale tervikuna. Nii et soovime jõudu kõigile läbirääkimiste osapooltele. Oleme valmis loomulikult ise nõu ja jõuga panustama. Läheme igal juhul heauskselt edasi, et ühiste kokkulepete najal haridusvaldkonna elu ja tööd edaspidi paremini korraldada. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 389 esimene lugemine tuleks lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 17. aprill kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde: Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 370 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kalle Grünthali. Riigikogu liiget ei ole kohal, seega on arutelu võimatus ja seda punkti me ei saa menetleda. Liigume edasi tänase päevakorra 11. päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 330 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Ants Froschi, keda siin saalis ei ole. Seega on arutelu võimatus ja ka seda punkti me täna menetleda ei saa. Head ametikaaslased, ma tänan teid! Meie tänane istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös!