Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Haridus- ja teadusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (haridusreformid)
2024-03-05
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuse suhtes, rõhutades konkreetsete lahenduste puudumist haridussüsteemi akuutsetele probleemidele. Kõige pakilisemaks probleemiks peetakse õpetajate järelkasvu ja tugispetsialistide defitsiiti, mille lahendamiseks puudub pikaajaline strateegia. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsusele ja ebarealistlikele reformiplaanidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat teadmist haridusvaldkonna kriisikolletest, kasutades konkreetseid andmeid õpetajate puuduse (tuhanded) ja läbipõlemise (92%) kohta. Eraldi rõhutatakse hariduslike erivajadustega laste teemat ning eestikeelsele õppele ülemineku keelenõuete (C1/B2) keerukust. Samuti seostatakse haridussüsteemi puudujääke majanduse ja tööjõuvajadustega.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on skeptiline ja tungiv, keskendudes konkreetsete lahenduste puudumisele ja reformide ebarealistlikkusele. Kasutatakse nii loogilisi argumente (majanduse ja hariduse sünkroonsuse vajadus) kui ka emotsionaalset rõhutamist (õpetajate läbipõlemine ja streigid). Kõneleja nõuab tegevust "täna ja praegu", viidates olukorra akuutsusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab osalemisele Riigikogu kultuurikomisjoni koosolekutel ja jälgib aktiivselt veebruaris alanud õpetajate palgaläbirääkimisi ning streike. Tegevusmuster on suunatud ministeeriumi tegevuse kriitilisele jälgimisele ja vastuste nõudmisele, eriti seoses HEV laste vanemate teadmatusega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumile ja minister Kristina Kallasele, keda süüdistatakse pikaajalise strateegia puudumises ja ebarealistlike reformide läbiviimises. Kriitika on poliitika ja protseduuriline, rõhutades ebaõnnestumist akuutsete probleemide lahendamisel ja vanemate teadmatusse jätmist.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklik, käsitledes Eesti haridussüsteemi ja majanduse tervikprobleeme, nagu õpetajate puudus ja spetsialistide vajadus kogu riigis. Konkreetseid regionaalseid projekte või piirkondlikke erisusi ei mainita.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad vajadust siduda haridussüsteem tihedalt muutuva majanduse vajadustega, et lahendada tööpuuduse ja tööjõupuuduse samaaegne kasv. Nõutakse terviklikku riiklikku strateegiat, mis määratleks vajalikud spetsialistid ja tagaks kõrgkoolide lõpetajate tööhõive.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on suunatud hariduse kvaliteedile, õpetajate läbipõlemise ja madala palga probleemidele ning hariduslike erivajadustega laste toetamise defitsiidile. Rõhutatakse ka vajadust lõpetada võitlus Nõukogude Liidu pärandiga haridussüsteemis.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud olemasolevate haridusreformide, eriti eestikeelsele õppele ülemineku, elluviimise kriitilisele hindamisele. Prioriteediks on strateegia loomine õpetajate ja tugispetsialistide juurdekasvu tagamiseks, et tagada reformide tegelik õnnestumine.
3 Analüüsitud kõnesid