Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Arupärimine haridusleppe läbikukkumise kohta (nr 704)
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on haridusleppe läbikukkumisel, mida käsitletakse valitsuse ja ministri ebaõnnestumisena. Esineja väljendab tugevat vastuseisu, rõhutades valitsuse lubaduste murdmist ja kohalike omavalitsuste (KOV) usalduse puudumist. Kriitika on peamiselt suunatud valitsuse kehvale sooritusele ja suutmatusele lahendada haridusvaldkonna kriise. Esineja nõuab ministrilt vastutuse võtmist, viidates tema varasemale lubadusele tagasi astuda.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab põhjalikke teadmisi haridusvaldkonnast, keskendudes õpetajate karjäärimudelile, koormusele ja palgaprobleemidele. Kasutatakse konkreetseid andmeid (nt 9/79 KOV-i allkirja, 90% koolipidajatest KOV-id) ja viiteid õigusaktide muudatustele (PGS), mis puudutavad palga alammäära. Samuti on esineja kursis kollektiivlepingute sõlmimise ja õpetajate järelkasvu probleemistikuga.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on kriitiline, skeptiline ja analüütiline, rõhutades loogilisi argumente ja numbrilisi tõendeid (nt 70 KOV-i vastu). Esineja kasutab formaalset keelt ja esitab teravaid küsimusi ministri lubaduste täitmise kohta, viidates optimismi puudumisele tuleviku suhtes. Apelleeritakse nii faktidele (KOV-ide allkirjade arv) kui ka emotsionaalsetele aspektidele (õpetajate streigi lubadused).
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja osaleb aktiivselt parlamendi arupärimistel, mis on suunatud valitsuse tegevuse hindamisele. Viidatakse meedias ilmunud artiklitele (ERR, Õpetajate Leht), kirjadele Riigikogu liikmete postkastis (üle 1000 õpetaja) ja vestlustele Tallinna koolijuhtidega. See näitab aktiivset teadmiste kogumist nii meedia kui ka otsekontaktide kaudu.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on haridusminister ja valitsus, keda kritiseeritakse lubaduste mittetäitmise ja ebaõnnestunud haridusleppe eest. Kriitika on poliitika- ja usalduspõhine, rõhutades, et valitsus on kaotanud KOV-ide usalduse rahaliste tagatiste puudumise tõttu. Esineja lükkab tagasi ministri väite, et KOV-ide vastuseis oli puhtalt poliitiline sabotaaž Isamaa poolt.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja mainib oma fraktsiooni küsimusi ja viitab Tallinna sotsiaaldemokraadist linnapea kriitikale haridusleppe suhtes, näidates, et kriitika on koalitsiooniülene. Puuduvad andmed aktiivse koostöö või kompromissivalmiduse kohta valitsusega.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riigi ja kohalike omavalitsuste (KOV) vahelisel suhtel hariduskorralduses, kuna KOV-id on 90% koolide pidajad. Rõhutatakse, et 70 KOV-i, sealhulgas suured linnad nagu Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, keeldusid leppele alla kirjutamast, mis näitab probleemi laia regionaalset ulatust.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad õpetajate sissetulekutele ja riigieelarve vastutusele. Esineja kritiseerib haridusleppe puudulikku rahalist katet KOV-idele ja on mures õpetajate palga alammäära potentsiaalse langemise pärast üldisele alampalgale (890 eurot). Toetatakse õpetajate suuremat ja garanteeritud sissetulekut ning kritiseeritakse valitsust usalduse kaotamise eest rahaliste lubaduste osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on hariduse jätkusuutlikkusel, eriti õpetajate järelkasvu ja töötingimuste parandamisel. Esineja rõhutab, et hariduslepe ei lahenda õpetajate koormuse ega palga probleeme, mis on kriitilised sotsiaalsed küsimused. Samuti on murekoht, et koormuse vähendamine Tallinnas võib õpetajate puuduse tõttu olla ebareaalne.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on haridusleppe ja sellega seotud PGS-i muudatuste kritiseerimisel, mis puudutavad õpetajate palga alammäära. Esineja on vastu muudatustele, mis annavad koolijuhtidele liiga palju manipuleerimisruumi palgaküsimustes. Nõutakse kollektiivlepingu sõlmimist, mis oli õpetajate streigi lõpetamise lubadus.
4 Analüüsitud kõnesid