Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) esimene lugemine
2024-09-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Keskne teema on demograafiline kriis ja lastega perede toetamine, eriti lapsetoetuse tõstmine 150 euroni kuus. Esineja võtab tugeva ja väärtuspõhise seisukoha, kritiseerides valitsuse perevaenulikku poliitikat, mis vähendab perede kindlustunnet. Seisukoht on selgelt suunatud sotsiaalsele toele ja solidaarsusele, vastandudes vajaduspõhisusel põhinevatele kärpemeetmetele. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades valitsuse ebaõnnestumist sündimuse languse peatamisel.
10 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab asjatundlikkust sotsiaalpoliitika ja demograafia valdkonnas, viidates konkreetsetele toetussummadele (€80, €100, €150) ja statistilistele näitajatele (sündimuskordaja 1,41 vs 1,31). Kasutatakse majandusandmeid, näiteks toidukaupade hinnatõusu (40% kahe aastaga) ja eelnõu kogumaksumust (€223 miljonit). Samuti esitatakse detailseid ettepanekuid riigieelarve tulude suurendamiseks, nagu pangamaks ja riigiaparaadi optimeerimine (kuni 300 miljonit eurot).
10 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline ja tungiv, rõhutades demograafilise olukorra kriitilisust või katastroofilisust. Kasutatakse nii loogilisi argumente (inflatsioon, eelarvearvutused) kui ka emotsionaalseid apelle (kindlustunne, riigi hool, "valus löök"). Valitsuse tegevust kirjeldatakse sageli negatiivsete terminitega ("perevaenulik", "tapavad motivatsiooni"), hoides samas formaalset ja argumenteeritud esinemisstiili.
10 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja on aktiivne seadusandliku protsessi algataja (eelnõu 388 SE) ja osaleb korduvalt Riigikogu aruteludes, viidates varasematele diskussioonidele (nt automaksu ja pangamaksu teemal). Muster näitab järjekindlat opositsioonilist tegevust sotsiaalpoliitika valdkonnas, esitades korduvalt alternatiivseid rahastusettepanekuid. Esineja viitab ka varasemale suhtlusele ministrite ja peaministritega.
10 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond), keda nimetatakse "perevaenulikuks valitsuseks". Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes paljulapseliste perede toetuse kärpimisele (€200) ja uute maksude (automaks) kehtestamisele ilma eranditeta. Rünnakud on intensiivsed ja põhimõttelised, süüdistades valitsust vähem kindlustatud rühmade (pensionärid, pered) ründamises.
10 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja väljendab valmisolekut kompromissiks eelnõu detailides (nt lapsetoetuse summa korrigeerimine teisel lugemisel), et tagada eelnõu edasiliikumine. Samas nenditakse, et koalitsioon on opositsiooni ideede suhtes põhimõtteliselt tõrjuv, isegi kui need tooksid riigikassasse sadu miljoneid. Viidatakse koostööle paljulapseliste perede toetusrühmaga automaksu erandite osas, mis aga koalitsiooni poolt tagasi lükati.
10 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil, käsitledes Eesti demograafilist olukorda ja riigieelarvelisi meetmeid. Võrdluseks tuuakse näiteid teistest riikidest (Leedu pangamaks, Itaalia ja Saksamaa demograafia), et illustreerida nii rahastusvõimalusi kui ka demograafilise kriisi tõsidust. Puudub konkreetne kohalik või piirkondlik rõhuasetus.
10 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab riigi suuremat sekkumist ja sotsiaalset solidaarsust, nõudes suuremate sissetulekutega rühmade (pangad) panustamist kriisiolukorras (pangamaks, digimaks). Vastustab maksuküüru kaotamist ja kritiseerib valitsuse kärpepoliitikat, mis tabab vähem kindlustatud rühmi. Eesmärk on toetada peresid hüppeliselt kasvanud inflatsiooni ja majanduslanguse tingimustes, suurendades riigiaparaadi optimeerimise kaudu kulude kokkuhoidu.
10 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on lastega perede ja paljulapseliste perede toetamine, rõhutades nende erilist vajadust riigi hoolitsuse järele vastavalt põhiseadusele. Vastustatakse vajaduspõhisusel põhinevat süsteemi, nõudes kõigi laste võrdset kohtlemist lapsetoetuste osas. Lisaks kritiseeritakse valitsuse samme pensionäride (tulumaks, indekseerimine) ja huvihariduse finantseerimise kärpimisel, kuna need tabavad vähem kindlustatud rühmi.
10 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine prioriteet on Perehüvitiste seaduse muutmine (eelnõu 388 SE), et tõsta lapsetoetus esimesele, teisele ja kolmandale lapsele 150 euroni. Esineja on algataja rollis, püüdes eelnõu esimeselt lugemiselt edasi viia, et võimaldada muudatusi. Lisaks on olulised seadusandlikud prioriteedid pangamaksu ja digimaksu kehtestamine ning maksuküüru kaotamise vältimine.
10 Analüüsitud kõnesid