Päevakorra profiil: Vadim Belobrovtsev
Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (465 SE) kolmas lugemine
2025-01-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige silmapaistvam teema on hariduskriis ja õpetajate järelkasvu puudus, mida käsitletakse ülisuure probleemina, mis on ületanud kõik piirid. Kuigi kõneleja toetab konkreetset seaduseelnõu (465 SE), on tema peamine poliitiline fookus koalitsiooni tegevuse ja parlamentaarse kultuuri kritiseerimisel. Poliitiline positsioon on jõuliselt suunatud valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse ja prioriteetide puudumise rõhutamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti õpetajate järelkasvu, palga ja kvalifikatsioonide teemal, kasutades termineid nagu mikrokvalifikatsioon ja mikrokraad. Ta viitab spetsiifilistele dokumentidele (Hariduslepe) ja organisatsioonidele (õpetajate ühenduste võrgustik, 1000+ allkirja), et rõhutada probleemi ulatust. Samuti on ta kursis seadusandlike protseduuride ja parlamentaarse kultuuri detailidega.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt kriitiline ja tungiv, eriti haridusprobleemi käsitlemisel, mida kirjeldatakse kui ülisuurt muret. Kasutatakse loogilisi apelle, et näidata koalitsiooni ebaloogilist käitumist parlamentaarses kultuuris, tuues näiteid varasematest hääletustest. Kõneleja esitab küsimusi koalitsioonisaadikutele mõtlemisaineks, säilitades samas ametliku ja analüütilise tooni.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelemine toimub seaduseelnõu kolmandal lugemisel, mille käigus viidatakse varasematele seadusandlikele algatustele (riigieelarve muudatusettepanekud, teine ülestõusmispüha seaduseelnõu). Mainitakse ka hiljutist pöördumist õpetajate ühenduste võrgustikult enne aastavahetust, mis näitab reageerimist välisele survele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on koalitsioonierakonnad ja Haridusministeerium. Kriitika on suunatud nii protseduurilisele ebaõiglusele (koalitsiooni automaatne vastuhääletamine opositsiooni algatustele) kui ka poliitilisele suutmatusele lahendada õpetajate järelkasvu probleemi. Ministeeriumi tegevust nimetatakse kaudselt asendustegevuseks ja selle lahendusi (videoõpetaja) peetakse vastuvõetamatuks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles valmisolekut toetada koalitsiooni algatusi, kui need on mõistlikud, nagu 465 SE puhul, rõhutades, et opositsioon on valmis toetama. Samas kritiseeritakse teravalt koalitsiooni koostöövõimetust ja parlamentaarse kultuuri puudumist, märkides, et koalitsioon ei toeta kunagi opositsiooni algatusi, isegi kui need on konstruktiivsed.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil, käsitledes Eesti haridusvaldkonna ja parlamentaarse kultuuri probleeme. Mainitakse kohalikke omavalitsusi seoses Haridusleppega, märkides, et vaid 9 omavalitsust 79-st on sellega ühinenud. Konkreetne regionaalne rõhuasetus puudub.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad tööjõu ja palga teemadele haridussektoris. Rõhutatakse õpetajate madalat palka (viimati 17 eurot bruto alampalgale juurde) ja sellest tulenevat lisakoormust ning ületundide probleemi, mis mõjutab tööjõu järelkasvu.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kvaliteet ja õpetajate järelkasv, mida käsitletakse rahvusliku kriisina. Kõneleja kritiseerib lahendusi, mis halvendavad õppeprotsessi, nagu videoõpetajate kasutamine. Lisaks mainitakse varasemat algatust kuulutada teine ülestõusmispüha riigipühaks, viidates Euroopa riikide praktikale.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Vahetu fookus on Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise eelnõul (465 SE), mida toetatakse, kuna see laiendab mikrokvalifikatsiooni võimalust eraõppeasutustele. Peamine seadusandlik prioriteet on aga õpetajate järelkasvu tagamine pikaajalise strateegia kaudu, kritiseerides praegust eelnõud kui ebapiisavat.
2 Analüüsitud kõnesid