Täiskogu istungite kaupa: Reili Rand

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministrile, keda süüdistatakse järelduste tegemata jätmises varasematest vigadest (tuuleparkide viivitused). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse enesekindluse ja alusandmed tuumajaama rajamise eelduste loomisel.

Peamine kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, eriti keskkonnavaldkonna strateegilise juhtimise puudumise osas. Kriitika on poliitikapõhine ja protseduuriline, süüdistades valitsust keskkonnahariduse muutmisel "tuima kärpekirve ohvriks". Eriti teravalt kritiseeritakse tuumaenergia eelduste loomist, viidates rahvusvahelistele ebaõnnestumistele ja kulude ületamisele.

Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja tema haldusalale, keda kritiseeritakse reformi kiirustamise ja kohaliku kogukonna tagasiside eiramise eest. Kriitika on protseduuriline ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust "tuimas enesekindluses" ja toimiva süsteemi lõhkumises. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse arvestamist kohalike muredega.

Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuskoalitsioon (Reformierakond) ja Kultuurikomisjon, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses ja soolise tasakaalu eiramises. Kriitika on intensiivne ja keskendub süsteemsele ebaõnnestumisele ning hoiakutele, mis naisi ei märka ega hinda sama mõõdupuuga. Mainitakse ka konservatiivide küünilisust soolise tasakaalu teema pisendamisel.

Peamine kriitika on suunatud kaitseministri ja valitsuse vastu, keskendudes protseduurilisele ebaefektiivsusele ja lubamatule viivitamisele riigikaitse tugevdamisel. Kriitika on intensiivne ja põhineb valitsuse tegevuse hindamisel, märkides, et minister on jäänud ametisse ka valitsuse vahetumisel.

Kriitika on suunatud poliitilisele olukorrale, kus rahapuudus takistab positiivseid algatusi ning süvendab ebavõrdsust koolitoidu kvaliteedis. Vastuseis on suunatud eelkõige praegusele rahastamisskeemile, mis sunnib vanemaid omaosalust maksma, mitte aga konkreetsetele isikutele.

Tugev vastuseis on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele, keda kritiseeritakse korduvalt Haapsalu raudtee rahastuse tagasivõtmise eest, hoolimata projekti ettevalmistusest ja eelarve olemasolust. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust regionaalpoliitika põhimõtete eiramises ja poliitilise tahte puudumises alustatud projektide jätkamisel. Samuti kritiseeritakse püsielaniku parvlaevasoodustuse tagasipööramist ja juhupalga eelnõu sotsiaalset mõju.