Istungi profiil: Mati Raidma
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-16
Poliitiline positsioon
Kõneleja seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes krimmitatarlaste 1944. aasta massiküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamisele, et reageerida Venemaa jätkuvale genotsiidipoliitikale. Ta rõhutab solidaarsust Ukraina ja krimmitatarlastega ning kinnitab kindlalt, et Krimm kuulub Ukraina koosseisu. Kõneleja seisab vastu igasugusele Venemaa tegevuse tolereerimisele Krimmis.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust krimmitatarlaste ajaloo ja küüditamise detailide osas, tuues esile konkreetseid aastaarve (1944, 1986, 2014) ja ohvrite hinnangulise protsendi (46%). Ta on kursis rahvusvahelise parlamentaarse tegevusega, viidates Läti, Leedu, Poola ja Kanada liitumisele Ukraina üleskutsega. Ekspertiis hõlmab ka Venemaa okupatsioonipoliitika tagajärgi Krimmis.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, tõsine ja tungiv, rõhutades traagilist ajalugu ja tänapäevast ebaõiglust. Kõneleja kasutab nii emotsionaalseid apelle (karm saatus, rahva hävitamine) kui ka loogilist üleskutset tegutsemiseks (Riigikogu avalduse toetamine ja rahvusvahelise üldsuse kutsumine). Ta kasutab ajaloolist narratiivi, et põhjendada tänapäevast poliitilist seisukohta.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli aktiivne algataja, algatades avalduse 54 Riigikogu liikmega ja esindades neid täiskogu ees. Ta mainib 25. septembril Eesti-Ukraina parlamendirühma initsiatiivil korraldatud videosilda Ukraina ametnikega. See näitab otsest ja koordineeritud tegevust seadusandliku eelnõu ettevalmistamisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kritiseeritud vastane on Venemaa (Vene impeerium/Nõukogude Liit), keda süüdistatakse aastasadu kestnud genotsiidipoliitika jätkamises. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, puudutades tagakiusamist, vangistamisi ja krimmitatarlaste identiteedi hävitamist. Kõneleja välistab igasuguse tolerantsuse nende tegude suhtes.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on laialdane ja rahvusvaheline, algatades avalduse suure hulga kolleegidega (54 liiget) ja tehes tihedat koostööd Eesti-Ukraina parlamendirühma raames. Rõhutatakse solidaarsust Ukraina Raada üleskutsega ning liitumist teiste riikide (Läti, Leedu, Poola, Kanada) parlamentaarsete algatustega.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult rahvusvaheline, keskendudes Krimmi poolsaarele, mis on määratletud Ukraina osana, ja krimmitatarlaste kui põlisrahva saatusele. Rõhutatakse vajadust rahvusvahelise tunnustuse ja solidaarsuse järele.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõne käsitleb krimmitatarlaste põhilisi sotsiaalseid ja inimõiguste küsimusi, sealhulgas genotsiidiakte, tagakiusamist, vangistamisi ja identiteedi hävitamist. Tugevalt toetatakse põlisrahva õigust naasta oma kodumaale ja elada vabade rahvaste seas, kasutades oma keelt ja kultuuri.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" algatamisel ja vastuvõtmisel. Kõneleja on algatajate esindaja, kes tutvustab eelnõu sisu ja kutsub üles seda toetama. Avaldus puudutab genotsiidi tunnistamist, tänapäeva poliitika hukkamõistu ja Krimmi kuulumist Ukrainale.
1 Analüüsitud kõnesid