Päevakorrapunktide kaupa: Mati Raidma

Kõneleja näitab asjatundlikkust laiapindse riigikaitse ja elanikkonnakaitse valdkonnas, kasutades spetsiifilist seadusandlikku terminoloogiat. Ta toob esile konkreetsed regulatsioonid, nagu riiklik ohuteavitsüsteem EE-ALARM, varjumise nõuded ja Päästeameti kinnistuva rolli elanikkonnakaitse asutusena.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandluse ja finantsjuhtimise ristumiskohas, viidates täpselt Riigikogus menetletavale tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule. Erialane fookus on kriisikindlusel, Euroopa Keskpanga arvamuse (allkirjastatud 4. augustil) sisul ja selle mõjul Eesti seadustele.

Kõrge asjatundlikkus riigikaitse, kriisiregulatsioonide ja seadusloome protseduuride vallas. Kasutab spetsiifilist terminoloogiat nagu "kriisiolukord", "elanikkonnakaitse" ja "toimepidevus". Demonstreerib detailset teadmist eelnõu mõjust (muutub 98 seadust) ning menetlusnõuetest, sh vajadusest kooskõlastada eelnõu Euroopa Keskpangaga.

Kõneleja näitab teadmisi strateegilise planeerimise ja riigikaitse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "julgeolekupoliitika alused" ja "pikaajaline arengustrateegia". Ta keskendub poliitika aluste ja strateegiate uuendamise vajadusele ning viitab teadlikkusele kaitsekulutustest (5%).

Kõneleja näitab spetsiifilist teadmist Tallinna volikogu otsustusprotseduuride ja õige pöördumiste ahela osas (volikogu pöördumine linnavalitsuse poole, kes omakorda pöördub Vabariigi Valitsuse poole). Ekspertiis on suunatud haldusprotokolli täpsusele seoses kohaliku omavalitsuse ja riigi vaheliste suhetega.

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust riigikaitse rahastamise ja eelarve planeerimise osas. Esitatakse konkreetseid andmeid SKT osakaalude (üle 3,4%), investeeringute kogumahtude (6,35 miljardit eurot aastatel 2025–2028) ja sisejulgeolekule suunatavate lisavahendite (219 miljonit eurot) kohta. Eraldi rõhutatakse hangete rolli ja vajadust tagada parimad relvasüsteemid ning piisav laskemoon.

Kõneleja näitab asjatundlikkust krimmitatarlaste ajaloo ja saatuse osas, tuues esile konkreetseid andmeid 1944. aasta küüditamise ohvrite arvu (üle 200 000) ja hukkunute protsendi (hinnanguliselt 46%) kohta. Samuti on ta kursis rahvusvahelise reaktsiooniga, viidates Läti, Leedu, Poola ja Kanada liitumisele Ukraina üleskutsega. Ta demonstreerib teadmisi ka hiljutistest diplomaatilistest kontaktidest, mainides videosilda Ukraina raada esindajatega.

Kõnelejad demonstreerivad detailset asjatundlikkust riigikaitse rahastamise ja kaitsetööstuse arendamise vallas, kasutades konkreetseid statistilisi näitajaid (nt 3,4% SKT-st, 550 miljoni euro suurune vahe, 400 miljoni euro ulatuses tootmist). Eraldi tuuakse esile teadmised Euroopa Liidu finantsvahendite kaasamise võimalustest ning vajadusest kohandada seadusruumi, näiteks relvaseadust, tööstuse arendamiseks.

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust seadusandlikus menetluses ja riigilõivude kulupõhisuse põhjendamises, esitades detailseid andmeid komisjoni hääletustulemuste kohta. Ta tugineb Siseministeeriumi selgitustele toimingute tegeliku kulu ja kiirkorras dokumentide väljastamise logistika (nt liini peatamine, kiirkullerteenus) osas.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigilõivude ja haldustoimingute kulupõhimõtte kohta, tuues esile konkreetseid näiteid isikutunnistuste, relvalubade ja sünnitõendite lõivude muudatustest. Ta esitab tehnilisi detaile, viidates PPA omahinnangutele (nt relvaloa omahind 195 eurot) ja ministeeriumi ametnike selgitustele. Ekspertiis on suunatud menetluslike ja finantsiliste põhjenduste edastamisele.

Ebapiisavad andmed.

Kõneleja demonstreerib teadmisi rahvusvaheliste organisatsioonide (OSCE) ja nende ajaloolise konteksti (50. aastapäev) osas. Ekspertiis on nähtav julgeolekuolukorra analüüsimisel, tuues esile Venemaa ja Valgevene destabiliseeriva rolli. Ta viitab ka Eesti otsesele julgeolekukogemusele eelmisel aastal.