Istungi profiil: Juku-Kalle Raid
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-16
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht keskendub tugevale vastuseisule punasümboolikale ja Nõukogude võimu mälestusmärkidele, nõudes nende kiiret teisaldamist avalikust ruumist. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades, et tegemist on puuslikuga, mitte hauatähisega, mis tähistas okupatsiooni. Toetatakse lahendust, kus monumendid viiakse muuseumisse ajaloo õppetundidena, meenutamaks õudusi. Stants on tugev ja kompromissitu eemaldamise osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Nõukogude mälestusmärkide ajaloost Eestis, viidates Narva tanki teisaldamisele, Pronksiööle ja konkreetsetele ajaloolistele isikutele (Aili Jõgi). Eelistatakse lahendust, kus ajaloolised objektid säilitatakse muuseumikeskkonnas (nt Maarjamäe), et meenutada õudset minevikku. Kasutatakse isiklikke mälestusi (1986. aasta intsident) ajaloolise konteksti rõhutamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kirglik, otsene ja kohati võitlev, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi jutustusi (Aili Jõgi lugu). Vastaste argumente (nt sotside sidususe väide) sildistatakse naeruväärseks ja meelevaldseks. Kõneleja kasutab tugevaid termineid nagu "puuslik" ja rõhutab lahenduse kiireloomulisust.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli aktiivne täiskogu istungil 16. jaanuaril 2024, sekkudes korduvalt debatti, et rõhutada monumendi punasümboolika olemust. Tegevusmuster näitab valmisolekut protseduuriliste ja sisuliste küsimuste korduvaks esiletoomiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud sotside vastu, kes pakkusid välja punamonumendi sidusust loovat rolli, mida kõneleja pidas absoluutselt meelevaldseks ja naeruväärseks. Protseduuriliselt kritiseeritakse eelnõu algatajat (Jaak Valget) üheülbalise ja ebapiisavalt läbimõeldud ettepaneku eest, mis ei lahenda monumendi edasist saatust.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näeb laia konsensust monumendi teisaldamise eesmärgis, märkides, et "kogu Riigikogu tegelikult ühte meelt," kuigi meetodites on erimeelsusi. Konkreetses küsimuses väljendatakse toetust EKRE seisukohale ("Ma olen täna EKRE poolt"), kuid keeldutakse kaasa minemast sotside argumentidega.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvuslikul tasandil Nõukogude okupatsiooni pärandi ja sümbolite käsitlemisel. Mainitakse konkreetseid Eesti asukohti nagu Narva (tank), Maarjamäe (muuseum) ja Keila, seostades neid ajalooliste sündmustega.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on ajalooline mälu, rahvuslik identiteet ja okupatsioonisümbolite tagasilükkamine. Kõneleja lükkab kategooriliselt tagasi väite, et punamonumendid võiksid suurendada ühiskonna sidusust.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on ajalooliste sümbolite teisaldamise protseduuril ja selle läbimõeldusel. Kõneleja kritiseerib ettepanekut selle üheülbalisuse pärast ja nõuab, et seadusandja määratleks selgelt monumendi edasise saatuse (muuseumisse viimine), et vältida poolikuid lahendusi.
4 Analüüsitud kõnesid