Istungi profiil: Henn Põlluaas
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-16
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline 2025. aasta riigieelarve suhtes, mida peetakse läbipaistmatuks, ebaloogiliseks ja katastroofiliste tagajärgedega. Samal ajal väljendatakse tugevat toetust Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise tunnistamisele genotsiidiaktiks, rõhutades moraalset ja aegumatut kuritegu. Eelarve kriitika on suunatud nii poliitilisele ebaõnnestumisele kui ka väärtuspõhisele kaitsele (pered, pensionärid).
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigieelarve seadusandluse ja finantsregulatsioonide osas, viidates täpselt Riigieelarve seaduse paragrahvidele (§ 47, § 48) ja Riigikohtu lahenditele tasandus- ja toetusfondide valemite puudumise osas. Samuti on esindatud oskus Siseministeeriumi eelarveliste ümberpaigutuste (vangla, prefektuur) sisulise mõtte ja kulude analüüsimisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on eelarvedebattides teravalt ründav, emotsionaalne ja isiklikke süüdistusi sisaldav, iseloomustades eelarvet kui "piinlikku" ja "liivale ehitatut". Kasutatakse rahvalikke väljendeid ("puder ja kapsad") ning nõutakse sisulist selgitust. Välispoliitilises küsimuses on stiil formaalne, protseduuriline ja moraalset hukkamõistu rõhutav, kutsudes üles toetama avaldust inimsusvastase kuriteo hukkamõistmiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil 16. oktoobril, osaledes nii eelarvedebatis küsimuste esitaja ja kriitikuna kui ka juhtivkomisjoni esindajana välispoliitilise avalduse menetlemisel. Viidatakse ka väliskomisjoni istungile 8. oktoobril, kus tehti konsensuslikke otsuseid.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja rahandusministrile, keda kritiseeritakse eelarve läbipaistmatuse, vigaste prognooside ja ebaloogiliste kulude (nt kokkuhoiu puudumine) eest. Kriitika on ka isiklik, süüdistades ministrit arrogantsuses, küsijate alandamises ja ebapädevuses (nt sõna "majanduslangus" mittetundmises).
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav väliskomisjoni töös, kus Riigikogu avalduse eelnõu menetlemisel ja esindaja nimetamisel saavutati konsensus. Eelarve küsimustes puudub kompromissivalmidus ning väljendatakse selget erakondlikku vastuseisu (Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide Erakonna saadikud ei toeta eelnõu).
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel teemadel, mis puudutavad eelarve struktuuri, Siseministeeriumi kulude ümberpaigutamist (vangla, Põhja prefektuur) ja seaduslikkust. Oluline rahvusvaheline fookus on Krimmi tatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamisel. Regionaalne fookus puudub.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt maksutõuse ja sotsiaalkärpeid vastustavad, väites, et need vaesustavad rahvast, ajavad ettevõtted pankrotti ja süvendavad majanduslangust. Eelarvet peetakse rajatuks ekslikule majandusprognoosile, kuna olukord tegelikult halveneb. Rõhutatakse, et kulude ümbertõstmine (nt Siseministeeriumis) ei ole kokkuhoid, vaid riigi kulu suurenemine.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse vajadust kaitsta peresid, lapsi ja pensionäre, vastandudes eelarvekärbetele, mis vähendavad arstiabi kättesaadavust. Kriitika on suunatud kärbetele "täiesti valedes kohtades".
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud riigieelarve eelnõu õiguslikule vastavusele, nõudes tasandus- ja toetusfondi valemite ja arvnäitajate väärtuste lisamist eelarvesse vastavalt seadusele. Teine prioriteet on Riigikogu avalduse 521 vastuvõtmine, millega tunnistatakse Krimmi tatarlaste küüditamine genotsiidiks.
7 Analüüsitud kõnesid