Istungi profiil: Henn Põlluaas
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-08
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane, keskendudes rahvastikukriisi eiramisele ja peretoetuste kaotamisele. Kõige intensiivsem vastuseis on suunatud "ühtse Eesti kooli" plaanile, mida peetakse rahvusliku identiteedi hävitamisele suunatud põhiseadusvastaseks ja kuritegelikuks tegevuseks. Poliitika raamimine on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades eesti rahvuse ja kultuuri säilitamise eksistentsiaalset ohtu.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvastikupoliitika ja sotsiaalstatistika vallas, tuues esile andmeid kolme ja enama lapsega perede vaesusmäära kohta. Ta on pädev hariduspoliitika ja integratsiooniküsimuste osas, kasutades argumente muukeelsete õpilaste osakaalu ja õppekvaliteedi languse kohta segaklassides. Argumentatsiooni toetuseks viitab ta Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulile.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitluslik, alarmeeriv ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja ajaloolisi võrdlusi Nõukogude okupatsiooni ja venestamisega. Valitsuse tegevuse kirjeldamiseks kasutatakse sildistamist ("ehtnõukogulikud segakoolid") ja äärmuslikke termineid nagu "genotsiid" ja "kuritegelik".
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, esitades nii suulisi järelküsimusi ministritele (sotsiaalkaitseminister) kui ka ametliku arupärimise haridusministrile. Ta on keskendunud valitsuse tegevusetuse ja poliitiliste otsuste kritiseerimisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ja konkreetsed ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (peretoetuste kaotamine) kui ka tegevusetuse (demograafiakriisi eiramine) eest. Kriitika on intensiivne ja ideoloogiline, süüdistades valitsust Eesti rahvusriigi aluste hävitamises.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud piirkondadele, kus vene keele kõnelejate osakaal on suur, nagu Ida-Virumaa, Tallinn ja Maardu. Neid piirkondi tuuakse näiteks, kus ühtse kooli plaan tooks kaasa vene enamusega koolide tekke ja eestlaste vähemusse jäämise.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on seotud sotsiaalpoliitikaga, rõhutades vajadust toetada suuri peresid, kuna kolme ja enama lapsega pered on kaks korda suuremas vaesuses. Valitsust süüdistatakse selle vaesusprobleemi tekitamises peretoetuste kaotamise kaudu, mis viitab toetusele riiklikule sekkumisele perede majandusliku olukorra parandamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on demograafia ja rahvusliku identiteedi säilitamine, vastandudes tugevalt multikultuurilisele haridussüsteemile. Kõneleja rõhutab, et segakoolide loomine on vastuolus põhiseaduse eesmärgiga tagada eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimine. Ta seob vene kontingendi kultuuriruumi ja ajalookäsitluse (Pronkssõdur, Putini toetus) otseselt ohuga eesti laste venestamisele juba lasteaiast alates.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik tegevus on arupärimise esitamine haridusminister Kristina Kallasele seoses ühtse Eesti kooli loomise kavaga. Lisaks kritiseerib ta valitsuse otsust kaotada rahvastikuministri ametikoht ja Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon.
3 Analüüsitud kõnesid