Päevakorra profiil: Henn Põlluaas
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034" eelnõu (322 OE) esimene lugemine
2024-03-13
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitse puudujääkidele ja vajadusele astuda igal juhul vastu välisagressioonile. Kõneleja nõuab tungivalt vajaduspõhist arengukava ja kritiseerib varasemaid valitsusi (sh 2021. aasta kava) ebapiisava ettevalmistuse eest. Seisukoht on tugevalt julgeolekupõhine ja nõuab kiiret tegutsemist, rõhutades, et EKRE nõudis juba varem agressioonile vastuhakkamise klausli lisamist julgeolekupoliitika alustesse.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse planeerimise ja dokumentatsiooni alal, viidates konkreetsetele arengukavadele (2021) ja julgeolekupoliitika alustele (2019, 2023). Ta käsitleb spetsiifilisi kaitsevõime lünki, nagu maamiinide puudumine ja liitlaste püsiva kohalolu vajadus, ning pakub välja konkreetse rahastusmeetodi (riigikaitselaen). Samuti viitab ta detailidele, nagu Šveitsi pakkumine 60 Leopard tanki osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tungiv ja kriitiline, rõhutades ajaloolist imperatiivi (Vabadussõda) ja praeguse olukorra ohtlikkust. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, mis põhinevad valitsuse ja sõjalise juhtkonna varasematel vigadel ja puudujääkidel, hoides samas ametlikku ja detailset keelt. Toon on murelik ja süüdistav, eriti seoses valitsuse väidetava tahtmatusega riiki kaitsta.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster näitab osalemist Riigikogu istungil konkreetse riigikaitse arengukava eelnõu esimesel lugemisel. Kõneleja rõhutab oma erakonna (EKRE) pikaajalist ja järjepidevat nõudmist kaitse-eelarve suurendamise ja riigikaitselaenu järele. Muud tegevusmustrid puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja sõjalise juhtkonna vastu, keda süüdistatakse ebapiisavas tahtes, perspektiivitundes ja ebaratsionaalsetes otsustes (nt maamiinidest ja Leopard tankidest äraütlemine). Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes oluliste sätete eemaldamisele julgeolekudokumentidest ja eelmise arengukava (2021) ebaadekvaatsusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab vajadust konsensuse järele riigikaitse arengukava osas, viidates positiivse näitena juba saavutatud konsensusele kaitse-eelarve suurendamises. Ta väljendab lootust, et kõik erakonnad toetavad laual olevat vajaduspõhist arengukava eelnõu. Koostöö rõhutamine on suunatud ühise riikliku julgeoleku eesmärgi saavutamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklikul julgeolekul ja rahvusvahelisel ohupildil, eriti seoses Venemaa agressiooni ja liitlasüksuste püsiva kohalolu vajadusega Eestis. Regionaalne fookus puudub, keskendutakse ainult Eesti riigikaitse võimekusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on otseselt seotud riigikaitse rahastamisega, kus nõutakse riigikaitselaenu võtmist, et hankida vajalik varustus korraga ja kiirelt. Kõneleja leiab, et kaitsekulutusi ei ole võimalik adekvaatselt katta aastate jooksul kogutud maksudega, seades esikohale julgeoleku tagamise kiiruse traditsioonilise eelarvedistsipliini ees.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõul 322 OE, mis nõuab tervikliku ja vajaduspõhise riigikaitse arenguvisiooni koostamist kuni 2045. aastani ja uut erakorralist arengukava. Kõneleja on selle algatuse tugev toetaja, rõhutades, et see peab lahendama praegused suured võimelüngad ja olema vastavuses tegelike ohtudega.
2 Analüüsitud kõnesid