Istungi profiil: Evelin Poolamets
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-02-25
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale toetusele valimisõiguse ainuõigusele Eesti kodanikele, eriti kohaliku omavalitsuse tasandil. Kõneleja vastandub jõuliselt muudatustele, mis annaksid hääleõiguse mittekodanikele või määratlemata kodakondsusega isikutele, põhjendades seda rahvusliku identiteedi, julgeoleku ja riigi suveräänsusega. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades lojaalsust ja vastutust riigi käekäigu eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseaduslike küsimuste ja valimisõiguse juriidiliste ning poliitiliste tagajärgede osas. Ta rõhutab seadusemuudatuse vastavust põhiseaduse stiilile ja vormile ning viitab teiste Euroopa riikide praktikale kodakondsuse ja hääleõiguse seostamisel. Ekspertiis on pigem õiguslik-poliitiline ja väärtuspõhine, mitte statistikale või tehnilistele andmetele tuginev.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, ent samas kirglik ja tungiv, kasutades tugevaid rahvuslikke ja julgeolekupõhiseid apelle. Kõneleja esitab retoorilisi küsimusi (Miks peaksid võõrriikide kodanikud otsustama?) ning rõhutab lojaalsuse ja vastutuse teemasid. Kõne lõpeb isamaalise hüüdega ("Elagu Eesti!"), mis rõhutab emotsionaalset sidet publikuga.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja esines ühel istungipäeval kahel korral, tõstatades esmalt protseduurilise küsimuse seadusemuudatuse põhiseaduspärasuse kohta ja seejärel pidades pika, põhimõttelise kõne valimisõiguse teemal. Andmeid esinemissageduse või muude tegevuste kohta pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud neile, kes soovivad anda hääleõigust mittekodanikele, keda peetakse potentsiaalselt vaenulike jõudude mõju all olevateks või Eesti iseseisvust mitte väärtustavateks. Vastuseis on intensiivne ja puudutab nii menetluslikke küsimusi (imelik muudatus) kui ka poliitika aluspõhimõtteid (suveräänsuse tuum). Kõneleja kahtlustab vastaspoolt valehäbist või poliitilisest korrektsusest tingitud surve all tegutsemises.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil väljendub otseses üleskutses Riigikogu liikmetele ühineda seisukohaga kaitsta Eesti kodanike ainuõigust valida ja otsustada riigi tuleviku üle. Puuduvad andmed olemasoleva koostöö, kompromissivalmiduse või erakondadevahelise läbirääkimise kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on jagatud riikliku suveräänsuse ja kohaliku omavalitsuse tasandi vahel, rõhutades, et just Eesti kodanikud peaksid otsustama kohaliku elu ja volikogude suundade üle. Rahvusvahelist fookust kasutatakse vaid võrdlevate näidete toomiseks teiste Euroopa riikide praktikast. Puudub keskendumine konkreetsetele piirkondlikele projektidele või valimisringkonna probleemidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kodakondsuse ja lojaalsuse seos poliitiliste õigustega, rõhutades, et kodakondsus on teadlik valik ja truuduse kinnitus. Kõneleja seob valimisõiguse rahvusliku julgeoleku ja eesti keele oskuse vajadusega kohaliku elu juhtimisel. Seisukoht on tugevalt piirav ja rõhutab rahvusriigi põhimõtete kaitsmist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud seadusemuudatuste vastustamisele, mis puudutavad valimisõiguse laiendamist, ning ta on aktiivne protseduuriliste ja põhiseaduslike küsimuste tõstatamisel. Kõneleja on muudatuse suhtes kriitiline ja küsib ettekandjalt selle vastavuse kohta põhiseaduse stiilile ja vormile.
2 Analüüsitud kõnesid