Istungi profiil: Anti Poolamets
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-06-02
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majanduslikule ebakompetentsusele ja majanduslangusele (0,3% Q1). Kõige olulisem prioriteet on riigikaitse, mille arendamist peab ta esmatähtsaks, kritiseerides samal ajal raha suunamist kliimameetmetesse, meediasubsidiididesse ja e-hääletusse. Raamistik on tugevalt väärtuspõhine (riigikaitse, demokraatia terviklikkus) ja tulemuspõhine (majanduslangus).
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse tehnilistes aspektides, eriti signaalluure ja raadiomüra tekitamise osas tuuleparkide poolt. Ta kasutab tehnilisi termineid (elektromagnetlained, mürasignatuur) ja viitab spetsiifilistele akustikute analüüsidele (Toomas Toimeta) ja majandusstatistikale. Ta on võimeline detailidesse laskuma nii meediasubsidiidide kui ka e-hääletuse infosüsteemide rahastamise osas.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid isiklikke rünnakuid (Jürgen Ligi) ja süüdistusi madalas kriitikataluvuses. Kasutatakse dramaatilisi metafoore ("kott pähe meie raadioluurele") ja emotsionaalseid apelle (riigikaitse laastamine), toetudes samal ajal spetsiifilistele tsitaatidele (kolonel Kiviselg) ja kodanike kogemustele. Kõneleja on formaalne, kuid terav, nõudes pidevalt selgitusi ja lisaaega.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil lisaeelarve arutelul, esitades järjestikuseid küsimusi ja pikki kommentaare. Tema tegevusmuster näitab detailset ja püsivat valitsuse tegevuse kritiseerimist, eriti kulude jaotuse osas. Ta palub korduvalt lisaaega, et oma argumente põhjalikult esitada.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsev koalitsioon ja minister Jürgen Ligi, keda kritiseeritakse isiklikult (mineviku vigade eest) ja poliitiliselt. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust majanduse kidumises, demokraatia õõnestamises (ebaseaduslik e-hääletus) ja meedia mõjutamises "ajupesu" eesmärgil. Kompromissivalmidust ei ilmne, vaid rõhutatakse valitsuse tekitatud "kaost" riigikaitses.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklik ja rahvusvaheline, kasutades välisriikide (USA, Rootsi, Hispaania, Portugal) ja majandusnäiteid. Kohalikud näited (Sopi-Tootsi tuulepark, Ekspress Grupi laienemine) on toodud illustreerimaks riiklikke probleeme (raadiomüra, meedia kallutatus).
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad majanduskasvu vajadust ja fiskaalset vastutust, kritiseerides teravalt majanduse kidumist ja langust. Toetab riigikaitse kulude prioriseerimist, väites, et 5% kaitsekulude tõus on majanduslanguse tingimustes vaid "number". Ta vastustab raha kulutamist juhuelektrile, kliimameetmetele ja meediamajade jätkusuutlikkuse toetamisele, pidades neid valedeks kulutusteks.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on sõnavabaduse ja demokraatia terviklikkus. Ta kritiseerib teravalt meedia riigipoolset supsutamist (2,5 miljonit eurot), mis tema hinnangul viib "ajupesuni" ja vasakäärmusluse hääletoruks muutumiseni. Samuti vastustab ta e-hääletust (3 miljonit eurot), pidades seda "ebaseaduslikuks" ja rahvusvaheliselt Eesti mainet kahjustavaks.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on lisaeelarve kulude vastustamisel, eriti kliimameetmete, meediasubsidiidide ja e-hääletuse rahastamise osas. Oluline prioriteet on riigikaitse arendamine ja selle tagamine, et tuulepargid ei kahjustaks Kaitseväe signaalluure võimekust, nõudes vastavaid uuringuid ja piiranguid.
7 Analüüsitud kõnesid