Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Riigikogu avalduse "Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomiseks Ukrainasse" eelnõu (375 AE) esimene lugemine
2024-02-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav Riigikogu avaldusele Ukraina laste tagasitoomise kohta, rõhutades, et tegu on rahvusvahelise õiguse ja sõjakuritegude küsimusega. Kõneleja nõuab Välisministeeriumilt oluliselt innukamat tegevust ja rõhutab parlamendidiplomaatia tähtsust Eesti panusena. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, sidudes tänase olukorra Venemaa ajaloolise impeeriumi ehitamise metoodikaga.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja esitleb end ajaloolasena, demonstreerides sügavat teadmist Venemaa impeeriumi ajaloolistest genotsiidimeetoditest (Tšerkessia, Ingerlased) ja paralleelidest (Osmanite janitšarid). Ta viitab spetsiifilistele allikatele nagu Jaanika Merilo töö, OSCE raport ja Peep Varju raamat, et kinnitada küüditamise sõjakuriteo iseloomu. Teadmisi kasutatakse laialdaselt Venemaa "ilustamata ajaloo" selgitustööks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine ja tungiv, toetudes tugevalt ajaloolistele paralleelidele ja moraalsetele apellidele. Kõneleja kasutab ajaloolase autoriteeti, et selgitada Venemaa genotsiidi metoodikat, rõhutades, et praeguses tegevuses "ei ole midagi uut". Ta kritiseerib teravalt rahvusvahelise õiguse variserlikku tõlgendamist, kasutades emotsionaalseid viiteid Eesti ühiskonna "vägivallaarmidele".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja rõhutab vajadust aktiivse parlamendidiplomaatia järele, mis hõlmab delegatsioonidega väljas käimist ja teemade selgitamist sõprusrühmade formaadis lähikuudel. Ta viitab ka teiste, nagu Jaanika Merilo, operatiivsele tööle laste tagasitoomisel, seades eesmärgiks Välisministeeriumi innukama tegevuse.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Venemaa, keda kirjeldatakse kui impeeriumi, mis kasutab ajalooliselt genotsiidi ja hävitustöö metoodikat, ning kes paneb toime sõjakuritegusid küüditamise ja laste ümberkasvatamise kaudu. Kõneleja kritiseerib teravalt ka neid riike, nagu Hiina, kes tõlgendavad rahvusvahelist õigust variserlikult ja selektiivselt.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil rõhutab vajadust riigisiseste institutsioonide (Välisministeerium) ja Riigikogu (parlamendidiplomaatia, sõprusrühmad) vahelise koordineeritud tegevuse järele. Samuti rõhutatakse rahvusvahelise surve ja sanktsioonide vajalikkust laste tagasitoomiseks, kutsudes üles koputama ka Hiina südametunnistusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on valdavalt rahvusvaheline, keskendudes Ukraina toetamisele ja Venemaa agressiooni selgitamisele globaalsel tasandil, sealhulgas Hiina poole pöördumisele. Regionaalseid viiteid (Eesti koduvald, Ingerlaste genotsiid, Tšerkessia) kasutatakse peamiselt ajalooliste paralleelide loomiseks ja Eesti ühiskonna trauma selgitamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete küsimuste keskmes on laste küüditamise tagajärjed, mis hõlmavad nende eemaldamist ukraina keelest, kultuurist ja religioonist ning sõjalise treeningu läbiviimist. Kõneleja rõhutab, et tegu on ümberkasvatamise viisiga oma kodumaa vastu, meenutades Osmanite janitšaride üksust. Ta rõhutab Eesti ühiskonna kinnikasvamata vägivallaarme, luues empaatilise sideme Ukraina kannatustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu avalduse (eelnõu 375 AE) vastuvõtmisel, mis puudutab Venemaa poolt küüditatud laste tagasitoomist Ukrainasse. Kõneleja on avalduse tugev toetaja ja näeb seda kui alust edasisele aktiivsele diplomaatilisele tegevusele ja selgitustööle.
2 Analüüsitud kõnesid