Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Arupärimine Rail Balticu vajalikkuse ja väljaehitamise kohta (nr 262)
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja on Rail Balticu praeguse projekti suhtes tugevalt kriitiline, pidades seda liiga kalliks, ebavajaliku nõudlusega ja keskkonnavaenulikuks. Ta pakub välja selge alternatiivi: olemasoleva Tallinn–Tartu–Valga–Riia raudteeliini uuendamine kiirusele 160 km/h, sidudes selle regionaalpoliitiliste eesmärkidega. Poliitiline raamistik on peamiselt tulemuspõhine, rõhutades projekti ebaefektiivsust ja finantsriske.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Rail Balticu finants-, logistika- ja keskkonnamõjude osas, kasutades konkreetseid andmeid ja hinnanguid. Ta viitab Läti transpordiministeeriumi hinnangutele kulude neljakordse kasvu kohta ja toob esile spetsiifilised keskkonnanäitajad, nagu 5,7 miljoni kuupmeetri kruusa vajadus Pärnumaal. Samuti tugineb ta logistikute arvamustele maantee- ja raudteetranspordi konkurentsivõime piiride kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on kriitiline ja murelik, kasutades nii isiklikke anekdoote kui ka loogilisi argumente. Ta kasutab retoorilisi küsimusi ja karikatuurseid näiteid (nt viis tundi ootamist Valgas, rongis vaid kaks-kolm reisijat) projekti nõudluse puudumise rõhutamiseks. Toon on formaalne, kuid sisaldab teravaid hinnanguid (nt "kõige keskkonnavaenulikumaid projekte").
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitas hiljutisele reisile Valka ja kohtumisele Läti parlamendi Eesti sõprusrühmaga, kus ta suhtles ka Läti transpordiministeeriumi asejuhiga. Ta tegi isikliku "nõudluse testi" sõites rongiga Riia lennuväljalt Valka. See näitab aktiivsust piiriüleses suhtluses ja isiklikku andmete kogumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Rail Balticu projekti eestvedajate ja Euroopa Komisjoni rahastamisplaanide vastu, keda süüdistatakse ebarealistlikes visioonides ja ressursside raiskamises. Ta kritiseerib ka varasemat ebakompetentsust, tuues näiteks aastakümneid kestnud sõiduplaanide sünkroniseerimise. Kriitika on suunatud poliitika ja protseduuride vastu, mitte isiklik.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja mainib koostööd Läti kolleegidega (sõprusrühm ja ministeeriumi esindaja) teabe hankimiseks ja positiivsete arengute (sõiduplaanide sünkroniseerimine) tunnustamiseks. Ta näitab valmisolekut leppida kokku Euroopa Komisjoniga alternatiivse raudteeprojekti rahastamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub tugevalt Lõuna-Eesti (Tartu, Valga) arendamisele ja regionaalpoliitika teenistusse rakendamisele. Ta rõhutab Pärnumaad läbiva trassi negatiivset mõju, viidates kruusavarude raiskamisele ja kohalike omavalitsuste vastuseisule.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on mures suurprojektide kontrollimatu kulude kasvu ja Euroopa Liidu rahastuse ebakindluse pärast, viidates Ukraina sõja ja kriiside mõjule. Ta eelistab kulutõhusamaid ja regionaalpoliitikat toetavaid lahendusi (olemasoleva raudtee uuendamine) massiivsele ja ebaefektiivsele miljardiprojektile.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ebapiisavalt andmeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja tegutseb arupärimise raames, olles Rail Balticu projekti vastustaja ja alternatiivse lahenduse algataja. Tema prioriteet on olemasoleva raudteetaristu (Tallinn–Valga–Riia) arendamine kiirusega 160 km/h, et parandada Baltimaade ühendust.
2 Analüüsitud kõnesid