Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)
2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides valitsuse kultuuripoliitikat väärtkultuuri rahastamise vähendamise ja "palaganikultuuri" eelistamise eest. Peamised teemad on rahvuskultuuri traditsioonide säilitamine, koorijuhtide palgad ning tugev vastuseis liberaalsele soopropagandale ja transideoloogiale. Fookus on väärtuspõhisel kriitikal ja valitsuse tegevuse ebaefektiivsuse rõhutamisel, eriti julgeolekuohtude ajastul.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kultuurihariduse valdkonnas, tuues esile konkreetseid statistilisi andmeid koorijuhtide lõpetajate arvu languse kohta (12-lt 2-le aastas). Samuti kasutab ta andmeid noorte meeste kaitseväe kõlblikkuse kohta (40–45% vastab nõuetele) ning viitab Rahvusraamatukogu nõukogu liikme kogemusele digitaliseerimise vajaduse teemal. Ta toob esile spordieetika ja juriidilised pretsedendid, viidates Briti ülemkohtu otsusele bioloogiliste naiste õiguste kohta tippspordis.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja pessimistlik, kasutades tugevaid emotsionaalseid ja halvustavaid termineid nagu "palaganikultuur," "transhullus" ja "solgipang". Kõneleja segab statistilisi andmeid (nt lõpetajate arvud, kaitseväe statistika) moraalsete ja rahvuslike apellidega, rõhutades valitsuse tegevuse ohtlikkust ja ebaõnnestumist. Ta kasutab korduvalt vastandusi (väärtkultuur vs palaganikultuur) ja pöördub otse "head vasakliberaalid" poole.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb ministri ettekande arutelul ja viitab kohtumistele tantsu- ja koorijuhtidega kampaania "Koorijuht on elukutse" raames. Samuti mainib ta oma rolli Rahvusraamatukogu nõukogu liikmena, mis viitab institutsionaalsele tegevusele kultuuripärandi digitaliseerimise edendamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on koalitsioon, kultuuriminister ja "vasakliberaalid," keda süüdistatakse väärtuskultuuri hävitamises ja "ärklejate palagani" mahitamises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest otsustest (rahastamine, huvihariduse kärped) moraalsete süüdistusteni (Ukraina reetmine, soopropaganda levitamine). Eraldi kritiseeritakse ERR-i ja ETV-d riigieelarve neelamise ja palaganikultuuri vahendamise eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd rõhutatakse kultuurivaldkonna esindajatega, viidates toetusele Eesti Koorijuhtide Liidu ning Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi palgakampaaniale. Puuduvad andmed erakondadevahelise koostöö või kompromissivalmiduse kohta valitsusega, keda süüdistatakse kultuurijuhtide ignoreerimises.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, kuid rõhutatakse maapiirkondade kultuuriasutuste (muuseumid) alarahastamist ja töökohtade kadumist. Eraldi kritiseeritakse Tartu kui Euroopa kultuuripealinna projekti labaseks muutmist. Konkreetne üleskutse tehakse "Tõe ja õiguse" filmivõttepaiga päästmiseks Rõuge vallas Lõuna-Eestis, et edendada seal turismi ja kultuuri.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad riigieelarve ebaefektiivsele kasutamisele, kritiseerides suurte summade (nt ETV 56 miljonit) suunamist meelelahutusele väärtkultuuri arvelt. Nõutakse õiglast palka kultuurivaldkonna spetsialistidele, et vältida elukutse hääbumist. Valitsuse lähenemist Ukraina pagulastele kritiseeritakse kui utilitaarset, nähes neis vaid tööjõureservuaari.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade fookuses on tugev vastuseis transideoloogiale ja "soopropagandale," mida peetakse noorte vaimse tervise kahjustajaks ja naiste alandamiseks spordis. Kritiseeritakse 20 sotsiaalse soo õpetamist 8. klassi õppematerjalides. Sisseränne on käsitletud negatiivselt, süüdistades valitsust Ukraina pagulaste "kaaperdamises" ja nende identiteedi eiramises.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud kultuuripärandi digitaliseerimise kiirendamisele ja Eesti filmide rahastamise suurendamisele, kuigi filmi tagasimaksefondi edu tunnistatakse. Prioriteediks on ka huvihariduse rahastamise taastamine ja koorijuhtide/tantsuõpetajate palgataseme tõstmine, et tagada laulupeotraditsiooni jätkumine.
2 Analüüsitud kõnesid