Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab äärmiselt tugeva ja tulemuspõhise opositsioonilise seisukoha, rõhutades karjuvat vastuolu valitsuse strateegiliste dokumentide ("Eesti 2035") ja tegelikkuse vahel (kolm aastat majanduslangust, ajaloo madalaim sündimus). Ta vastustab teravalt rohepööret, nimetades seda "uustotalitarismi edendamiseks" ja sildistab Reformierakonna "vasakäärmuslike ideede vabrikuks". Poliitiline fookus on suveräänsuse vähendamise ja plaanimajanduse edendamise vastustamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailsust digiriigi turvaprobleemide osas, tuues esile konkreetsed andmelekked (Apotheka süsteemist 400 000 e-posti aadressi ja delikaatsed meditsiiniandmed). Samuti näitab ta teadmisi justiitssüsteemi menetlusvigade ja kulukuse kohta, viidates 9-eurose juukselõikuse juhtumi 500 000-eurosele menetluskulule ja Pihlakodu juhtumile. Energiapoliitika osas kritiseerib ta "juhuelektri" loomist ja põlevkivitööstuse lammutamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on äärmiselt võitluslik, süüdistav ja dramaatiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja hüperbooli (nt võrdlus nõukogude korraga, ministri kõne nimetamine "tehisaru ilmetuks tekstiks"). Kõneleja kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja teravaid sildistamisi ("karjuv vastuolu", "häbiplekk"), keskendudes loogika asemel valitsuse usaldusväärsuse ja moraali puudumise rõhutamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on esitatud vastusena Justiits- ja digiministri ettekandele riigi pikaajalise arengustrateegia kohta, mis viitab aktiivsele osalemisele parlamendidebatides ja ministrite aruannete kritiseerimisele. Muud andmed esinemissageduse, kohtumiste või reisimise kohta puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja konkreetselt Justiits- ja digiminister, keda süüdistatakse ebakompetentsuses ja "õhinapõhise riigi" loomises. Kriitika on nii poliitika- (maksutõusud, rohepööre) kui ka menetluspõhine (Marti Kuusiku juhtum, Johanna-Maria Lehtme juhtumi tahtlik venitamine). Rünnakute intensiivsus on äärmuslik, süüdistades valitsust demokraatia õõnestamises ja suveräänsuse vähendamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja ei näita üles mingit soovi kompromissiks, vaid keskendub valitsuse tegevuse täielikule diskrediteerimisele. Ta kritiseerib ministrit isegi valitsusesisese koostöö puudumise eest, viidates katsele eesti keele korpus ära kinkida ilma kolleegidega rääkimata.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (Eesti majandus, õigussüsteem, digiriik), kuid tugev rahvusvaheline mõõde on seotud välispoliitika (liitlaste sõimamine) ja julgeolekuga. Regionaalselt mainitakse Tartut seoses vanglasaarte ja sinna potentsiaalselt toodavate islamiterroristidega ning Tallinna Teletorni kõrguseid monstrumeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt maksutõusude ja majanduslanguse vastu, rõhutades, et valitsus on teinud "lähiajaloo kõige massilisemad maksutõusud" ja saavutanud kolm aastat majanduslangust. Ta kritiseerib valitsuse energiapoliitikat, mis on viinud "juhuelektrini" ja põlevkivitööstuse lammutamiseni, ning süüdistab valitsust "plaanimajanduse" edendamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja keskendub julgeoleku ja õigluse teemadele. Ta on kategooriliselt vastu plaanile tuua Eestisse Rootsist ja Hollandist islamiterroriste, nimetades seda julgeolekuohuks ja Euroopa Guantánamo loomiseks. Ta rõhutab naiste õiguste kaitse puudulikkust (Pihlakodu juhtum) ja kritiseerib prokuratuuri empaatiavõimetust. Samuti märgib ta ära ajaloo madalaima sündimuse.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on kriitiline valitsuse prioriteetide suhtes, vastustades vanglasaarte ehitamist ajal, mil inimestel puudub raha õiguste kaitsmiseks. Ta nõuab radikaalset parandust lekkivas digiriigis ja inimeste paremat ligipääsu õigussüsteemile, kuid ei paku välja konkreetseid seaduseelnõusid.
2 Analüüsitud kõnesid