Päevakorra profiil: Anti Poolamets
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses, Jordaanias ja Süürias" eelnõu (486 OE) teine lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes kaitseväe missioonide pikendamisel, rõhutades, et Riigikogu otsustamisõigus sõja ja rahu üle on libisemas täitevvõimu kätte. Esineja nõuab kriitilist analüüsi missioonide edutuse (nt Afganistan) ja ebaselgete eesmärkide osas, seades fookusesse parlamendi suveräänsuse. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub täitevvõimu halvale sooritusele (kvaliteeditu informatsioon).
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku, sõjaliste missioonide strateegiliste ebaõnnestumiste ja geopoliitiliste riskide vallas. Ta viitab USA kindralite monograafiatele Afganistani ebaõnnestumise kohta ja kasutab ajaloolisi paralleele (nt raamat "Uneskõndijad" ja WWI) hoiatamaks uneseisundis hävingule marssimise eest. Erialane fookus on missioonide sisu, eesmärkide ja eskalatsiooniohtude kriitilisel analüüsil.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kohati emotsionaalselt laetud, süüdistades vastaspoolt valeväidetes ja ettevalmistamatuses. Kasutatakse tugevaid metafoore (nt "Babüloni väravad") ja ajaloolisi viiteid, et rõhutada ohtude ulatust ja otsuste kaalukust. Esineja vastandab oma lähenemist kui "tarka" valitsuse "rapsimisele" ning rõhutab loogilist argumentatsiooni julgeoleku ja korruptsiooni teemadel.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on täitevvõim, kaitseminister ja riigikaitsekomisjoni esimees, keda kritiseeritakse teravalt ebapiisava informatsiooni ja ettevalmistamatuse eest missioonide osas. Kriitika on suunatud ka Eesti poliitikutele, kes nimetavad liitlasriigi juhti (Trumpi) fašistiks, ning "määrdunud" ja "korruptiivsete" isikute nimetamisele kõrgetele Euroopa ametikohtadele. Rünnakud on intensiivsed ja keskenduvad nii protseduurilistele vigadele kui ka isiklikule aususele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvahelistel julgeolekuküsimustel, eriti Lähis-Ida missioonidel (Süüria, Liibanon, Iisrael, Jordaania) ja globaalsetel konfliktikolletel nagu Afganistan, Taiwan, Ukraina ja Põhja-Korea. Mainitakse ka Vahemerel toimuvat illegaalse immigratsiooni tõrjumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade asemel keskendutakse poliitilisele aususele ja julgeolekule, kritiseerides teravalt "plekiliste" ja korruptiivsete isikute nimetamist Euroopa kõrgetele ametikohtadele (nt EL välisesindaja, Euroopa Kontrollikoda). Samuti peetakse julgeolekuohuks liitlasriigi juhi sildistamist fašistiks Eesti poliitikute poolt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigikogu otsustamisõiguse taastamine sõja ja rahu küsimustes, vastandudes täitevvõimu kasvavale rollile. Esineja on eelnõu (486 OE) pikendamise vastane, nõudes missioonide kriitilist analüüsi ja paremat informatsiooni kvaliteeti.
2 Analüüsitud kõnesid