Päevakorra profiil: Anti Poolamets

Siseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

2024-09-16

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, nõudes siseministri viivitamatut tagasiastumist ebapädevuse ja Eesti ajaloo mittetundmise tõttu. Põhifookuses on siseturvalisuse kriis (politseinike puudus ja sotsiaalsete garantiide nõrgestamine) ning vabadusvõitlejate mälestuse kaitsmine punaterrori vastu võitlemise kontekstis. Fookus on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades ajaloolise pärandi ja riigi mõtte kaitsmist. Poliitika on suunatud valitsuse tegevuse ja eeskuju õõnestamisele.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi Karistusseadustiku sätetest, mis puudutavad agressioonisümboleid, viidates vandeadvokaat Carri Ginteri selgitustele seaduse koosseisu realiseerimise kohta. Samuti on ta kursis politsei personalipoliitika ja sotsiaalsete garantiide detailidega ning Eesti ajaloo narratiividega (1944. aasta sündmused ja vabadusvõitluse pärand). Ta rõhutab vajadust tegeleda elanikkonnakaitse ja turvalisusega.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, keskendudes ministri isiklikule ja ametialasele ebapädevusele. Kasutatakse teravat ja hukkamõistvat keelt (nt "suvaõigus", "punane kraana", "algharidus Eesti ajaloos puudub") ning retoorilisi küsimusi. Kõne on kiireloomuline, nõudes kompromissitult ministri tagasiastumist, ning apelleerib tugevalt ajaloolisele õiglusele ja rahvuslikule häbile.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab korduvalt ministri varasematele väljaütlemistele infotunnis ja nädala jooksul antud segastele vastustele, mis viitab pidevale ja järjepidevale ministri tegevuse jälgimisele. Ta osaleb aktiivselt siseministri ettekande arutelul, kasutades seda platvormi ministri tegevuse laiaulatuslikuks kritiseerimiseks.

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on siseminister, keda kritiseeritakse teravalt isikliku ajalooalase hariduse puudumise, seadusesätete rikkumise ja haldusalal valitseva kaose eest. Kriitika laieneb valitsusele tervikuna (nt Sveti nimetamine ja desertööride toetamine). Rünnakud on intensiivsed ja isiklikud, nõudes kompromissitult ministri tagasiastumist.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookuses on riiklikud teemad ja rahvusvahelised võrdlused (Poola rändepoliitika ja Ukraina väejooksikute toetused). Konkreetsete näidetena tuuakse esile Lihula ausamba konfiskeerimine ja Kesk-Aasiast pärit taksojuhtide tegevus pealinnas, illustreerides siseturvalisuse probleeme.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Väljendatakse vastuseisu uute maksude kehtestamisele Eesti inimeste arvelt, kritiseerides valitsust selle eest, et ta laob makse, samal ajal kui toetatakse desertööre. Kritiseeritakse ministrit selle eest, et ta soovib pidada maksudebatti, selle asemel, et lahendada siseministeeriumi probleeme.

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus on ajaloolisel õiglusel ja mälestamisel, kaitstes 1944. aastal Punaarmee vastu võidelnud vabadusvõitlejaid. Kritiseeritakse valitsuse rändepoliitikat, eriti Ukraina väejooksikute toetamist ja Kesk-Aasia taksojuhtide sissevoolu. Rõhutatakse vajadust kaitsta põhiseaduslikke aluspõhimõtteid, nagu sõna-, veendumuse- ja südametunnistusevabadus ning eraomandi puutumatus, mida politsei Lihulas rikkus.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate seadusesätete (agressioonisümbolite seadus, Karistusseadustik) õigel tõlgendamisel ja rakendamisel. Kõneleja on kriitiline politsei tegevuse suhtes, mis rikkus ausamba konfiskeerimisel mitut põhiseaduse aluspõhimõtet, kasutades suvaõigust. Eesmärk on tagada seaduse ülimuslikkus ja vältida riigivõimu omavoli kodanike suhtes.

3 Analüüsitud kõnesid