Istungi profiil: Siim Pohlak
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-05
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse tegevuse suhtes, eriti hariduspoliitikas, kus kritiseeritakse kolmanda kooliastme sulgemist soodustavat "taandumispoliitikat". Kõneleja peab valitsuse tegevust vastutusest hoidumiseks ja "palli põrgatamiseks" riigi ja omavalitsuste vahel. Samuti väljendab ta sügavat skepsist kliimakriisi teema suhtes, pidades seda ajalooliselt korduvaks paanikaks, mis toob kaasa vaid maksutõuse.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi hariduspoliitika rahastamise ja omavalitsuste ning riigi vastutuse jagamise osas kolmanda kooliastme säilitamisel, viidates ka varasematele gümnaasiumiastme sulgemise toetustele. Kliimateema käsitlemisel tugineb ta ajalooliste paanikamomentide loetelule (nafta otsasaamine, osooniauk, kõrbestumine) alates 1950. aastatest, et näidata teema korduvat olemust.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on terav, kriitiline ja konfronteeriv, kasutades retoorilisi küsimusi vastase veendumuste proovile panemiseks ("Kas te päriselt ise ka usute seda?"). Kasutatakse negatiivset ja süüdistavat keelt, kirjeldades valitsuse tegevust kui vastutusest hoidumist ja "palli põrgatamist". Toon on skeptiline ja rõhutab, et poliitilised meetmed toovad kaasa vaid negatiivseid tagajärgi (maksutõusud).
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel küsimuste esitaja, tegeledes nii sisuliste teemade kui ka protseduuriliste küsimustega (aja kontrollimine ja heli kvaliteet). Ta viitab varasematele hoiatustele, mille ta esitas saalis juba eelmisel sügisel, näidates järjepidevust teatud teemade esiletoomisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, kelle hariduspoliitikat nimetatakse "taandumispoliitikaks". Kriitika on suunatud poliitilisele vastutuse vältimisele ja ebaefektiivsetele meetmetele, mis soodustavad koolide sulgemist. Kliimapoliitika osas kritiseeritakse selle majanduslikke tagajärgi ja eesmärkide ebareaalsust.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Viitab koalitsioonikaaslase murele kolmanda kooliastme toetuse osas, mis näitab teatud teemade puhul sarnaste seisukohtade olemasolu ka valitsusringkondades. Puuduvad andmed koostöö või kompromissi otsimise kohta, kuna kõneleja keskendub valitsuse poliitika teravale kritiseerimisele.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub riigi ja omavalitsuste vahelistele suhetele ja vastutusele haridusasutuste (kolmas kooliaste) pidamisel, mis viitab murele kohaliku tasandi teenuste säilimise pärast. Kliimateema puhul on fookus globaalne, küsides, kas Eesti suudab mõjutada "kogu maakera kliimasüsteemi".
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on seotud tugeva vastuseisuga maksutõusudele, mida nähakse kliimapoliitika peamise ja negatiivse tulemusena. Rõhutatakse, et valitsuse tegevus muudab elu kallimaks, ilma et sellel oleks sisulist positiivset mõju.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduspoliitika ja kolmanda kooliastme säilitamine, mille sulgemist peetakse riigi taandumispoliitika tagajärjeks. Kõneleja nõuab positiivseid meetmeid haridusasutuste säilitamiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub olemasolevate haridusmeetmete kritiseerimisele, mis soodustavad koolide sulgemist, nõudes valitsuselt säilitamisele suunatud positiivseid meetmeid. Samuti on fookuses kliimapoliitika aluste ja selle mõju küsimärgi alla seadmine.
7 Analüüsitud kõnesid