Istungi profiil: Siim Pohlak
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2025-09-04
Poliitiline positsioon
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuse maksupoliitika ja majandusjuhtimise vastu, eriti automaksu kehtestamise ja pankade erakorraliste kasumite maksustamata jätmise osas. Kõneleja rõhutab valitsuse tekitatud maksukaost ja ebaõiglast poliitikat, mis viib Eesti majanduslanguse edetabelite tippu. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, keskendudes majanduskeskkonna stabiilsuse ja maksurahu vajadusele.
11 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust rahandus- ja maksupoliitika (automaks, käibemaks, pankade kasumid) ning Riigikogu töökorra ja menetlusreeglite vallas. Eriti tugev on teadlikkus parlamendikomisjonide töökorraldusest ja protseduurilistest rikkumistest, viidates sõna andmise valikulisusele ja dokumentide puudumisele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "mõjuhinnangud," "riigivõlakirjade emissioon" ja "menetluskõlblikkus."
11 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on valdavalt võitlev, protesteeriv ja tungiv, eriti protseduuriliste küsimuste ja komisjonide töö kritiseerimisel. Kasutatakse tugevaid süüdistusi (nt "kaos," "julmalt ära lõpetas," "dekreedid puldist") ning rõhutatakse ebaõiglust madalama sissetulekuga inimeste suhtes. Stiil on formaalne, pöördudes korduvalt "lugupeetud juhataja" poole, kuid sisaldab tugevaid emotsionaalseid apelle valitsuse tegevuse vastu.
11 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on istungitel väga aktiivne, esitades korduvalt protseduurilisi küsimusi, proteste ja arupärimisi (eriti veebruaris ja septembris). Tegevusmuster keskendub valitsuse vastutusele võtmisele (arupärimised peaministrile ja rahandusministrile) ning seadusandluse algatamisele (käibemaksu eelnõu). Korduvalt esitatakse ettepanekuid eelnõude päevakorrast välja võtmiseks või komisjoni tagasi saatmiseks.
11 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus, peaminister Kaja Kallas, rahandusminister Jürgen Ligi ja Riigikogu juhatus/spiiker. Kriitika on kahetine: poliitiline (maksutõusud, majanduslangus) ja protseduuriline (komisjonide kaootiline töö, sõna andmata jätmine, õigus- ja analüüsiosakonna info eiramine). Protestid on intensiivsed ja nõuavad eelnõude menetlemise peatamist või tagasisaatmist, viidates "parteilisele kuuluvusele" protseduuriliste küsimuste käsitlemisel.
11 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb tihedas koostöös EKRE fraktsiooniga, esitades arupärimisi 13 fraktsiooni liikme nimel. Lisaks liitub ta teiste opositsioonisaadikute (nagu Andrei Korobeinik ja Martin Helme) protestidega, eriti rahanduskomisjoni töökorralduse osas. Koostöö on suunatud ühisele vastuseisule valitsuse eelnõudele ja menetlusnormide rikkumisele.
11 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil, käsitledes makse, majanduslangust, tööpuudust ja ettevõtluskeskkonda puudutavaid küsimusi, mis mõjutavad Eesti inimesi ja ettevõtteid laiemalt. Konkreetseid regionaalseid või kohalikke teemasid kõnedes ei käsitleta.
11 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastu, eriti automaksu ja toiduainete käibemaksu osas, nõudes maksurahu ja stabiilset ettevõtluskeskkonda. Eelistab maksukoormuse suunamist pankade erakorralistele kasumitele (viidates Leedu eeskujule) ning riigikaitse rahastamist sihtotstarbelise riigivõlakirjade emissiooni, mitte maksutõusude kaudu. Rõhutatakse, et maksutõusud löövad eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi ja süvendavad majandusraskusi.
11 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalprobleemidest rõhutatakse majanduslanguse otseseid tagajärgi, nagu inimeste ostujõu langus, kasvav tööpuudus ja vajadus võtta laenu igapäevaste kulude katmiseks. Toiduainete käibemaksu langetamise ettepanek on raamitud sotsiaalse õigluse küsimusena, kuna toit on esmatarbekaup ja sundkulu.
11 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised seadusandlikud prioriteedid on valitsuse maksutõusude (eriti automaksu) vastustamine ja toiduainete käibemaksu langetamine 5%-le (algatatud eelnõu). Kõneleja on aktiivne vastustaja ja algataja, keskendudes ka Riigikogu töökorra ja menetlusnormide järgimisele, nõudes eelnõude tagasisaatmist komisjoni.
11 Analüüsitud kõnesid