Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-10-06
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastu, eriti mis puudutab kokkulepet Rootsi kurjategijate Eestisse toomise osas, mida nimetatakse ohtlikuks "äriplaaniks". Seisukoht on väärtuspõhine ja tulemuspõhine, rõhutades, et valitsus asendab siseturvalisuse ärilepinguga, mis vähendab kodanike turvatunnet. Peamine nõue on läbipaistev ja selge teave valitsuse otsuste mõju kohta Eesti julgeolekule.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkonnas, tuues esile PPA ligi 200 täitmata ametikohta ja Lõuna-Eesti politseinike puuduse. Tugineb autoriteetidele, viidates peaprokuröri, Kapo ja PPA peadirektori muredele süsteemi nõrgenemise osas. Samuti on esile toodud teadmised tööturu konkurentsist politsei, vanglateenistuse ja Maksu- ja Tolliameti vahel.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on konfronteeriv, tungiv ja emotsionaalne, kasutades tugevaid süüdistusi nagu "valetamine" ja "teadlik manipulatsioon". Loogilised argumendid (tööjõupuudus, koormuse suurenemine) on põimitud emotsionaalsete apellidega (Rootsi mõrvarid, Eesti laste vaimne tervis), et rõhutada olukorra tõsidust. Lõpetuseks kasutatakse väärtuspõhist loosungit: "Eesti ei ole vangla, Eesti on ikkagi meie kodu."
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne valitsuse tegevuse kontrollija, esitades koos seitsme sotsiaaldemokraadiga arupärimise Siseministrile. See näitab süsteemset ja koordineeritud tegevust Riigikogu menetluse raames. Kõneleja kordab korduvalt oma seisukohti ja küsimusi, et rõhutada teema olulisust.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Siseministrile, keda süüdistatakse siseturvalisuse nõrgestamises ja äri eelistamises julgeolekule. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades, et valitsuse plaan suurendab koormust ja nõrgestab süsteemi, mitte ei suurenda turvalisust. Kompromissivalmidust antud küsimuses ei väljendata, vaid tehinguga nõustumist peetakse vastuvõetamatuks.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb koostöös oma fraktsiooniga, olles üks seitsmest sotsiaaldemokraadist, kes arupärimise esitasid. Koostöö väljendub ka viitamises siseturvalisuse ekspertide ja õiguskaitseorganite ühisele murele. Puuduvad andmed koostöö kohta valitsusparteide või teiste fraktsioonidega.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt Lõuna-Eestil, eriti Tartul, Põlval ja Valgal, kus rõhutatakse patrullpolitseinike puudust ja turvalisuse halvenemist. Väljendatakse muret Tartu maine pärast, mis võib muutuda ülikoolilinnast vanglalinnaks. Rootsi vangide toomine Tartu vanglasse on regionaalse julgeoleku küsimus, mis mõjutab kohalikku elukeskkonda.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikku aspekti käsitletakse kriitiliselt, nimetades vangide toomist "vanglarendiks" ja "soodsaks eksporditeenuseks Rootsi probleemidele". Kahtluse alla seatakse valitsuse "äriplaani" tegelik kasu Eesti riigile, kuna see tekitab tööjõukonkurentsi ja nõrgestab riiklikke struktuure. Turvalisuse kaubaks tegemist peetakse ebaeetiliseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendutakse siseturvalisuse ja avaliku korra tagamisele, rõhutades, et Rootsi kurjategijate toomine suurendab riske. Tõstatatakse tõsine mure tervishoiu ja vaimse tervise teenuste ülekoormuse pärast, küsides, kust võetakse spetsialistid keerulist ravi vajavate vangide jaoks Eesti laste vaimse tervise arvelt.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik tegevus on valitsuse kontrollimine, esitades arupärimise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 139 alusel. Eesmärk on sundida valitsust andma selget ja läbipaistvat teavet Rootsi vangidega seotud tehingu mõjude kohta siseturvalisusele.
4 Analüüsitud kõnesid