Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-04
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt haridusreformi eelnõu, mille eesmärk on vähendada madala haridustasemega noorte osakaalu ja pikendada õppimiskohustust 18. eluaastani või kvalifikatsiooni omandamiseni. Positsioon on selgelt poliitikapõhine, keskendudes sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele haridussüsteemi paindlikkuse ja ulatuse suurendamise kaudu. Kõne lõpus väljendatakse Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni toetust kõnealusele eelnõule.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika valdkonnas, eriti mis puudutab koolist väljalangemist, kutsehariduse arendamist ja õppekavade paindlikkust. Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid (nt 550–650 noort ei jätka õpinguid) ning tehnilisi termineid nagu "puhveraasta" ja "õpiampsud". Ekspertiisi toetab ka viitamine Soome ja Saksamaa positiivsetele kogemustele pikema koolikohustuse osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on formaalne, asjalik ja konstruktiivne, rõhutades samas olukorra tõsidust ("ei saa pidada normaalseks olukorda"). Apellatsioon on peamiselt loogiline ja andmepõhine, kasutades statistikat ja rahvusvahelisi eeskujusid (Soome, Saksamaa) eelnõu sotsiaalse ja majandusliku kasu põhjendamiseks. Toon on veenev ja keskendub lahenduste detailsele selgitamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungil olulise seaduseelnõu arutelul, esitades põhjaliku ülevaate selle eesmärkidest ja sisust. Ta palus oma seisukohtade põhjalikuks esitamiseks kolm minutit lisaaega, mis näitab pühendumust teema detailsele käsitlemisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja ei kritiseeri otseselt ühtegi poliitilist vastast ega rühmitust. Kriitika on suunatud olemasoleva süsteemi puudujääkidele, nagu noorte haridustaseme alanemise tendents ja koolist väljalangemise kõrged näitajad.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab koostööle kutsekoolidega uute õppekavade arendamisel, märkides, et töös on 18 uut õppekava. See näitab valmisolekut tegutseda koos haridusasutustega süsteemi reformimisel. Puuduvad andmed erakondadevahelise koostöö kohta Riigikogus.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul hariduspoliitikal ja sotsiaalsetel probleemidel Eestis, mida püütakse lahendada seadusemuudatustega. Rahvusvahelise fookusena tuuakse eeskujuks Soome ja Saksamaa haridussüsteeme ja nende positiivseid tulemusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja seob hariduse pikendamise otseselt majandusliku kasuga, rõhutades, et töökohad nõuavad järjest rohkem üldpädevust ja haridust. Eesmärk on vähendada noorte töötust ja tagada, et tööturule sisenevad noored oleksid paremini ette valmistatud, toetades seeläbi inimkapitali arengut.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus ja noorte marginaliseerumine, eriti nende osas, kes kaovad "silmapiirilt" ilma kvalifikatsioonita. Lahendusena pakutakse kaasavat süsteemi, mis pakub puhveraastat õpilünkade kõrvaldamiseks ja võimaldab mitteformaalse õppe (nt muusikakool, sporditrenn) arvestamist formaalõppe osana.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on haridusreformi eelnõu toetamine ja edendamine, mis asendab koolikohustuse õppimiskohustusega ja loob viis paindlikku õpirada. Eesmärk on tagada piisavad põhiharidusjärgsed õpivõimalused ning muuta kutseharidus konkurentsivõimeliseks alternatiiviks.
2 Analüüsitud kõnesid