Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-14
Poliitiline positsioon
Poliitik toetab tugevalt alusharidussüsteemi terviklikku reformi, rõhutades kvaliteeti, kättesaadavust ja lasteaiaõpetajate palga tõstmist kooliõpetajate tasemele. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, nähes haridust ühiskondliku ebavõrdsuse tasandajana ja Eesti edu pandina. Eesmärgiks on seada sisse terviklik alushariduse süsteem, mis lähtub laste ja perede vajadustest.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust alushariduse seadusandluses, viidates konkreetsetele paragrahvidele (§ 40 lõige 2) ja tugiteenuste korraldusele (logopeedid, eripedagoogid). Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse pedagoogilistele põhimõtetele (mänguiga, vaimse arengu tormilisem aeg). Mainitakse riiklikke rahalisi eraldisi (15–16 miljonit eurot) õpetajate palgatoetuseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne ja analüütiline, eriti seaduseelnõu tutvustamisel, kasutades toetavat ja optimistlikku tooni. Rõhk on loogilistel argumentidel ja poliitika detailidel, kuid sisaldab ka väärtuspõhiseid apelle laste arengu ja õpetajate väärtustamise teemal. Esimestes kõnedes on toon küsiv ja selgitust nõudev, kolmandas kõnes aga ülevaatlik ja kiitev.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kõned on peetud ühel täiskogu istungil (2024-05-14), keskendudes alushariduse seaduseelnõu arutelule. Tegevusmuster näitab aktiivset osalemist seadusandlikus protsessis, esitades nii detailseid küsimusi kui ka pikemaid toetavaid ülevaateid.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otseseid poliitilisi vastaseid ei kritiseerita. Kriitika on suunatud konkreetsele seaduse sõnastusele (§ 40 lõige 2), mis lubab erandeid laste kõne arengu hindamisel eripedagoogi poolt, kuna lasteaiaõpetajal puuduvad vastavad pädevused.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd oma erakonnaga (Sotsiaaldemokraadid), tuues esile nende järjepideva tegevuse õpetajate palkade tõstmise nimel. Suhtlusstiil ministri ja ametikaaslastega on austav ja kollegiaalne, näidates valmisolekut toetada kauaoodatud eelnõu vastuvõtmist.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklik, käsitledes ühtse alusharidussüsteemi loomist ja omavalitsustele pandud kohustusi lastehoiu- ja lasteaiakohtade tagamisel. Konkreetseid piirkondlikke või kohalikke projekte ei mainita.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetatakse riigi osaluse järk-järgulist kasvu ja suuremaid avalikke kulutusi haridusele, et tagada lasteaiaõpetajatele kooliõpetajatega võrdne töötasu. Vaated soosivad investeeringuid inimkapitali ja tööjõu väärtustamist, eesmärgiga hoida lasteaiaõpetaja palgamiinimum 90% kooliõpetaja omast.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne teema on haridus ja sotsiaalne võrdsus. Toetatakse tugevalt varajast sekkumist ja erivajaduste väljaselgitamist eripedagoogide poolt ning eestikeelsele haridusele üleminekut. Haridust nähakse vahendina ühiskondliku ebavõrdsuse tasandamiseks ja rõhutatakse tervisliku toidu tähtsust lasteaias.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on alushariduse seaduseelnõu vastuvõtmisel, mille eesmärk on ühtlustada lastehoidude ja lasteaedade nõudeid ning kehtestada kvalifikatsiooninõuded. Olulised muudatused hõlmavad tugiteenuste korraldust, lasteaiajärjekordade kaotamist ning eestikeelse hariduse tagamist igas rühmas.
4 Analüüsitud kõnesid