Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-03
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Ukraina sõjapõgenike hariduskorraldusel Eestis, rõhutades vajadust toetada nende kiiret naasmist kodumaale, mitte nende põlistamist Eesti ühiskonda. Poliitikud väljendavad tugevat vastuseisu Ukraina laste sunniviisilisele lõimimisele eestikeelsele õppele ülemineku kontekstis, kuna see on ajutise kaitsega seotud olukord. Seisukoht on väärtuspõhine, keskendudes Eesti rahvusriigi huvidele ja Ukraina demograafilise katastroofi vältimisele. Vastased rõhutavad samas vajadust vältida getostumist ja tagada koolikohustuse täitmine Eesti seaduste alusel.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad asjatundlikkust haridusvaldkonnas, viidates Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele (PGS) ning koolikohustuse täitmise nõuetele. Kasutatakse statistikat Ukraina alaealiste põgenike arvu kohta Eestis (18 445) ja demograafilisi andmeid Ukraina rahvaarvu kahanemise kohta. Arutelu hõlmab tehnilisi detaile, nagu 40:60 õppekava rakendamine ja Ukraina e-kooli süsteemi tõhusus.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik ja analüütiline, segades loogilisi argumente (ressursside raiskamine, õiguslikud pretsedendid) emotsionaalsete apellidega (olukorra kirjeldamine kui "ebainimlik" või viide laste psüühilisele seisundile). Proponendid kasutavad ajaloolist võrdlust Eesti pagulaste kogemusega Rootsis aastatel 1944–1950. Debatt on kohati terav, keskendudes vastandlikele seisukohtadele lõimumise ja segregatsiooni teemal.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid keskenduvad intensiivsele tööle Kultuurikomisjonis, kus eelnõu arutati kolmel istungil (14. novembril, 12. detsembril ja 12. märtsil). Raportöör kirjeldab detailselt komisjoni arutelude sisu ja ajakava. Märgitakse ära ka eelnõu menetluse takerdumine massiliste muudatusettepanekute tõttu.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev vastasseis on suunatud valitsuse hariduspoliitikale ja eestikeelsele õppele ülemineku rakendamisele ajutise kaitse saanud ukrainlaste puhul. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades vastaspoolt (nt Tõnis Lukas) ebapraktiliste lahenduste pakkumises ja "Pandora laeka" avamises, mis tooks kaasa teiste rahvusgruppide nõudmised omakeelsete koolide järele. Proponentidele heidetakse ette ka protseduurilist takistamist 200 muudatusettepaneku esitamisega.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Komisjoni tasandil saavutati konsensus eelnõu menetluslikus edasisuunamises täiskogule ja lõpphääletuse kuupäeva määramises. Sisuline koostöö puudub, kuna EKRE fraktsiooni süüdistatakse massiliste muudatusettepanekutega (200) menetluse tahtlikus takistamises. Kompromissivalmidus on madal, kuna osapooled peavad oma seisukohti (lõimumine vs. tagasipöördumise toetamine) põhimõtteliseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti haridussüsteem) ja rahvusvahelisel tasandil (Ukraina demograafiline olukord). Regionaalselt mainitakse Tallinna, Tartut, Kuressaaret ja Imaveret näidetena, kus Ukraina lapsed on üle Eesti laiali paigutatud, mis raskendab tsentraliseeritud ukrainakeelse õppe loomist.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad riigi ressursside sihipärasele suunamisele, väites, et Ukraina laste õpetamine Eesti koolisüsteemis on "ressursi raiskamine" ja paneb õpetajatele lisakoormuse. Väljendatakse vastumeelsust avaliku raha kasutamisele ukrainakeelsete või teiste pagulasrühmade omakeelsete koolide loomiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on Ukraina sõjapõgenike lõimumine ja keeleline keskkond. Rõhutatakse vajadust vältida sotsiaalset getostumist ning tagada laste psüühiline heaolu, kuna nad on "äärmiselt õrnas psüühilises seisus". Proponendid rõhutavad keeleoskuse olulisust ühiskonnas hakkamasaamiseks, huvihariduses osalemiseks ja eesti lastega suhtlemiseks.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on otsuse eelnõul (eelnõu 231), mis puudutab ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele Ukraina laste hariduse korraldamiseks, eesmärgiga võimaldada neil jätkata õpinguid Ukraina õppekavade järgi. Suurt tähelepanu pööratakse menetlusprotseduuridele, sealhulgas muudatusettepanekute hulgale ja vajadusele saavutada otsuse vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamus (51 poolthäält).
7 Analüüsitud kõnesid