Istungi profiil: Heljo Pikhof
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-24
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on keeleseaduse ja kultuuriruumi kaitsel, rõhutades vajadust hoida eesti keelt. Üks esineja kritiseerib trahvimäärade krõbedamaks muutmist eelnõus 161 SE võrreldes varasema eelnõuga 1 SE. Teine esineja esitab neutraalse ülevaate eelnõu tagasilükkamise ettepanekust kultuurikomisjonis, viidates valitsuse seisukohale ebaproportsionaalsusest.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Tugev asjatundlikkus ilmneb seadusandlikus protsessis ja kultuurikomisjoni töös, esitades täpsed detailid istungi käigust, eelnõude numbritest (161 SE, 1 SE) ja ministeeriumi seisukohtadest. Käsitletakse spetsiifilisi teemasid nagu keeleseaduse rikkumise trahvimäärad, ärikeeld ja platvormitöö küsimus. Esineja tunneb hästi menetluses olevaid eelnõusid ja nende erinevusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne ja protseduuriline, eriti komisjoni esindaja puhul, kes esitab objektiivse ja detailse aruande komisjoni arutelust ja hääletustulemustest. Küsimuse esitaja stiil on otsekohene ja kriitiline, seades kahtluse alla eelnõu algataja motivatsiooni trahvimäärade tõstmisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster hõlmab aktiivset osalemist Riigikogu kultuurikomisjoni töös, sealhulgas juhtivkomisjoni esindaja rolli täitmist konsensusliku otsuse alusel. Teine esineja osaleb täiskogu istungil küsimuse esitajana, võrreldes varasemaid ja käimasolevaid eelnõusid.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud EKRE fraktsiooni esitatud keeleseaduse eelnõule (161 SE), mida Haridus- ja Teadusministeerium pidas ebaproportsionaalseks. Kultuurikomisjon tegi enamuse häältega (7 poolt, 2 vastu) ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Kriitika on suunatud eelnõu sisu ja menetlusliku dubleerimise vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on nähtav komisjonisiseses töös, kus otsused juhtivkomisjoni esindaja määramise ja eelnõu täiskogu päevakorda võtmise osas sündisid konsensusega. Aruandes mainitakse mitmete kolleegide (Helme, Pikhof, Kivi, Kersna, Lukas) aktiivset osalemist arutelus, näidates avatust erinevate fraktsioonide seisukohtade ärakuulamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud aspektid on seotud keeleseaduse rikkumise tagajärgedega, sealhulgas varasema eelnõu poolt pakutud ärikeelu ja platvormitöö regulatsiooni küsimusega. Esinejad rõhutavad, et trahvimäärade tõstmine mõjutab otseselt majandustegevust.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on eesti keele ja kultuuriruumi kaitsmine, mida püütakse tagada rangemate trahvimäärade ja mõjutusvahenditega. Haridusministeerium kaalub teema laiendamist, lisades tulevikus ka murdekeele teema, näidates laiemat huvi keelepoliitika vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on keeleseaduse muutmisel, eriti trahvimäärade tõstmisel ja uute mõjutusvahendite lisamisel eelnõudes 161 SE ja 1 SE. Üks esineja on juhtivkomisjoni esindaja, kes tegeleb eelnõu menetluse ja tagasilükkamise ettepaneku esitamisega, rõhutades seaduseelnõude tähtajalist menetlemist.
2 Analüüsitud kõnesid