Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) esimene lugemine
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige olulisem teema on eesti keele ja kultuuriruumi kaitse, mille osas on üldine toetus. Konkreetse eelnõu (161 SE) suhtes, mis tõstaks trahvimäärasid, väljendatakse aga tugevat vastuseisu, kuna valitsuse ja komisjoni liikmete hinnangul on pakutud lahendus ebaproportsionaalne. Poliitiline raamistik on pigem poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes keelekaitsele ja õigusloome proportsionaalsusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Demonstreeritakse põhjalikke teadmisi seadusandlikust protseduurist, sealhulgas komisjoni istungite käigust, otsuste vastuvõtmisest ja eelnõude võrdlemisest (1 SE vs 161 SE). Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu "trahvimäärad", "ebaproportsionaalne" ja viidatakse ministeeriumi analüüsile ning keelepoliitika osakonna ekspertide seisukohtadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne ja asjalik, eriti Heljo Pikhofi poolt, kes keskendub faktide ja komisjoni otsuste neutraalsele ettekandmisele. Küsimuse esitaja (Speaker A) kasutab kriitilisemat, kuid viisakat tooni, küsides otse trahvimäärade krõbedamaks muutumise põhjuste kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster keskendub seadusandlikule tööle Riigikogu kultuurikomisjonis, sealhulgas eelnõu arutamisele ja täiskogule ettekandmisele. Heljo Pikhof määrati juhtivkomisjoni esindajaks, mis näitab aktiivset rolli eelnõu menetlemisel ja esitlemisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud eelnõu 161 SE algatajatele (EKRE fraktsioon), kritiseerides nende pakutud lahenduse ebaproportsionaalsust ja küsides, miks esitati uus eelnõu juba menetluses oleva kõrvale. Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht, et eelnõu ei toetata, tuuakse selgelt välja.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Komisjonis toimus erakondadeülene arutelu (viidatakse Pikhofile, Helmele, Kivile, Kersnale, Lukasele). Kuigi eelnõu tagasilükkamise ettepanek ei sündinud konsensusega, saavutati konsensus eelnõu päevakorda võtmise ja juhtivkomisjoni esindaja määramise osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Andmeid ei ole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ei ole piisavalt. Mainitakse küll trahvimäärasid ja viidatakse varasemas eelnõus (1 SE) sisaldunud ärikeelule, kuid laiemat majanduspoliitilist seisukohta ei väljendata.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on eesti keele kaitse ja keelenõuete täitmise tagamine, sealhulgas platvormitöö küsimused ja võimalik murdekeele teema lisamine tulevikus. Rõhk on riiklikul keelepoliitikal ja selle jõustamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on keeleseaduse muutmine (eelnõu 161 SE), mille eesmärk on tõsta trahvimäärasid ja lisada mõjutusvahendeid. Poliitikud on aktiivsed eelnõu menetlemisel, tehes ettepaneku see tagasi lükata, kuna see kattub varasemate algatustega ja on ebaproportsionaalne.
2 Analüüsitud kõnesid