Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimene lugemine
2025-11-04
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitikud väljendavad tugevat vastuseisu Eesti ja Rootsi vahelisele vanglakaristuste täideviimise kokkuleppele (682 SE). Vastuseis on peamiselt ajendatud murest Eesti tervishoiusüsteemi ülekoormamise, spetsialistide puuduse ja menetluslike puudujääkide (analüüsi ja ohuhinnangute puudumine) pärast. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, keskendudes Eesti elanike huvide kaitsmisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad asjatundlikkust lepinguteksti analüüsimisel, viidates konkreetsetele artiklitele (nt Art 50 ja 53) kulude jaotuse osas ning nõudes sõnaselget ümberlükkamist. Samuti on esile toodud teadmised Eesti tervishoiusüsteemi kitsaskohtadest, eriti arstide, psühholoogide ja vaimse tervise spetsialistide nappusest.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, nõudlik ja süüdistav, eriti valitsuse suunas läbipaistmatuse osas. Kasutatakse nii loogilisi apelle (viidates seletuskirja ja protokolli puudustele) kui ka emotsionaalseid väljendeid, nagu "manipulatsioon meiega on täiesti lubamatu" ja "ostame nagu põrsast kotis".
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub aktiivse osalemisega Riigikogu saalis konkreetse seaduseelnõu (682 SE) esimesel lugemisel, esitades ministrile korduvaid ja kriitilisi küsimusi. Puuduvad andmed muude esinemiste või tegevuste kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, kritiseerides teravalt menetluslikke puudujääke, nagu ohuhinnangute varjamine ja analüüsi puudumine. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust Riigikogu liikmetega manipuleerimises ja puuduliku infoga otsuse tegemise nõudmises.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Näidatakse üles koostööd kolleegidega, viidates ja toetades teiste tõstatatud küsimusi (nt Kalle Grünthali küsimuse juurde naasmine), mis viitab koordineeritud opositsioonilisele tegevusele. Koostöö väljendub ka ühises mures puuduliku informatsiooni pärast.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on nii rahvusvahelisel (Rootsi leping) kui ka regionaalsel tasandil, tuues esile kohalike kogukondade reaktsioone. Mainitakse konkreetseid asukohti, nagu Tartu (kus inimesed ei võta vange avasüli vastu) ja Viljandi Haigla, et hinnata poliitika mõju kohapeal.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad fiskaalsele ettevaatlikkusele ja kulude kontrollile, nõudes selgust lepingus sisalduvate vastuolude osas, mis puudutavad vangla kohandamise ja ettevalmistamise kulude katmist. Poliitikud rõhutavad, et Eesti ei peaks neid kulusid katma.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne mure on seotud Eesti tervishoiu ja turvalisusega. Väljendatakse hirmu, et Rootsi vangide toomine koormab üle niigi puuduliku tervishoiusüsteemi ning spetsialistide puudus lahendatakse Eesti laste vaimse tervise arvelt.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu (682 SE) vastustamisel. Rõhutatakse vajadust täieliku analüüsi, ohuhinnangute avalikustamise ja lepinguteksti finantskohustuste selgitamise järele enne lõpliku otsuse tegemist.
4 Analüüsitud kõnesid