Päevakorra profiil: Heljo Pikhof
Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu (447 SE) kolmas lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev toetus õppimiskohustuse pikendamisele 18. eluaastani, eesmärgiga vähendada madala haridustasemega noorte osakaalu ühiskonnas. Käsitlus on selgelt poliitikapõhine, rõhutades vajadust lahendada sotsiaalne probleem (koolist väljalangemine) süsteemsete muudatustega. Sotsiaaldemokraadid toetavad kõnealust eelnõu, nähes selles olulist sammu hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika valdkonnas, eriti koolist väljalangemise statistika ja kutsehariduse paindlikkuse osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid noorte väljalangevuse kohta (nt 550–650 noort aastas) ning tehnilisi termineid nagu "puhveraasta," "ettevalmistav õpe" ja "õpiampsud." Rõhutatakse uute õppekavade arendamise protsessi ja mitteformaalõppe sidumist formaalõppega.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, loogiline ja andmepõhine, keskendudes probleemi ulatuse selgitamisele ja lahenduste detailsele tutvustamisele. Kasutatakse võrdlusi teiste riikidega (Soome, Saksamaa) poliitika õigustamiseks ja sotsiaalse kasu rõhutamiseks. Toon on asjalik ja optimistlik, rõhutades, et ei saa pidada normaalseks olukorda, kus noored sisenevad tööturule ilma ettevalmistuseta.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelemise muster viitab aktiivsele osalemisele oluliste seaduseelnõude (447 SE kolmas lugemine) aruteludes, mis näitab keskendumist seadusloomele. Kõneleja palub kõne lõpus kolm minutit lisaaega, mis viitab soovile teemat põhjalikult ja detailirohkelt käsitleda.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene vastasseis või kriitika poliitiliste oponentide suhtes puudub. Kriitika on suunatud olemasolevale ebapiisavale süsteemile ja olukorrale, kus noored sisenevad tööturule ilma ettevalmistuseta.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on toetav ja kaasav, rõhutades koostööd kutsekoolidega uute õppekavade arendamisel. Poliitiline toetus väljendatakse selgelt oma fraktsiooni (sotsiaaldemokraadid) nimel, mis viitab koalitsioonisisene toetuse olemasolule.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul haridussüsteemi reformil ja rahvusvahelistel eeskujudel (Soome, Saksamaa), mille positiivseid kogemusi tuuakse eeskujuks. Konkreetsed kohalikud või piirkondlikud küsimused Eestis puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on seotud hariduse ja tööhõive parandamisega, nähes haridust kui vahendit noorte töötuse vähendamiseks ja majandusliku kasu suurendamiseks. Rõhutatakse riigi vastutust õppekohtade loomise eest, eriti kutseharidussüsteemis, et tagada noortele vajalikud oskused tööturule sisenemiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on haridus ja sotsiaalne kaasatus, eesmärgiga toetada noori, kellel on õpilüngad või ebapiisav eesti keele oskus. Rõhutatakse kaasava haridussüsteemi loomist, mis pakub paindlikke õpiteid (viis õpirada) ja arvestab mitteformaalse õppega, et vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on haridusseaduse muutmise seaduse (447 SE) toetamisel ja selle sisu selgitamisel, mis kehtestab õppimiskohustuse pikendamise. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja, keskendudes uute õpivõimaluste (ettevalmistav õpe, paindlikud õpiteed, õpiampsud) loomisele.
2 Analüüsitud kõnesid