Kuude kaupa: Tõnis Mölder

Retooriline stiil on formaalne, parlamentaarne ja analüütiline, keskendudes loogilistele küsimustele ja andmetele. Toon on lugupidav ("Hea minister," "Aitäh ülevaate eest"), kuid nõudlik, paludes detailseid vastuseid, vajadusel kirjalikult, viidates ministeeriumi abistajatele. Emotsionaalseid apelle ei kasutata, rõhk on faktidel ja finantsmehhanismidel.

Stiil on ametlik ja lugupidav ministri suhtes, keda tänatakse kohaloleku eest, rõhutades debati olulisust. Samas muutub stiil vastaste (sotsiaaldemokraadid) kritiseerimisel irooniliseks ja dismissiivseks, kasutades kujundlikku keelt ("kust see sääsk sotsiaaldemokraate on hammustanud").

Stiil on väga ametlik, menetluslik ja analüütiline, eriti komisjoni ettekannetes, kus ta raporteerib detailseid arutelusid. Kõneleja tugineb argumentides institutsionaalsetele viidetele ja dokumentidele (nt õigusteadlaste hinnangud, Kaubanduskoda), et olla veenev ja lükata ümber vastaspoole väiteid. Toon on valdavalt neutraalne ja faktipõhine, vältides emotsionaalseid pöördumisi.

Retooriline stiil on formaalne, täpne ja keskendub faktide korrigeerimisele ametlikus kontekstis ("Stenogrammi huvides"). Kõneleja kasutab loogilist apellatsiooni, vältides emotsionaalseid väljendeid ja rõhutades oma sekkumise eesmärki protseduurilise täpsuse tagamisel.