Istungi profiil: Vladimir Arhipov
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
2025-06-04
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab selgelt seisukoha haridussüsteemi reformimise vajalikkuse osas, rõhutades kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse esmatähtsust. Väljendab tugevat vastuseisu sisserändekvoodi tõstmisele 4000-ni, väites et see pole vajalik kui parandada kohalikku tööjõu väljaõpet. Seisukoht on selgelt suunatud Eesti omavaralisuse suurendamisele tööjõu valdkonnas.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab süvateadmisi haridussüsteemi ja tööjõuturu vaheliste seoste kohta, kasutades konkreetseid numbreid nagu 60 000 töötut ja 4000 sisserändekvoodi. Demonstreerib asjatundlikkust töötukassa tegevuse ja ümberõppe protsesside osas. Valdab hästi hariduspoliitika ja tööturupoliitika lõikumiskohti.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kasutab faktilist ja kriitilist lähenemist, esitades konkreetseid küsimusi ja numbreid. Retoorika on otsekohene ja probleemikeskne, rõhutades süsteemide ebaefektiivsust. Stiil on ametlik kuid kriitiline, keskendudes praktiliste lahenduste otsimisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik kolm kõnet toimusid samal kuupäeval (4. juuni 2025) infotunnis, mis näitab aktiivset osalemist parlamendiaruteludes. Küsimuste järjestikune esitamine viitab põhjalikule ettevalmistusele ja soovile saada ammendavaid vastuseid.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kritiseerib teravalt praegust haridussüsteemi, nimetades seda ebaefektiivseks maksumaksja raha kasutamiseks. Väljendab vastuseisu valitsuse sisserändepoliitikale, eriti kvoodi suurendamisele. Kriitika on süsteemne ja poliitikakeskne, mitte isiklik.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Küsib ministri arvamust töötukassaga koostöö kohta, tunnistades töötukassa "päris tugeva juhi" olemasolu. Lähenemisviis on konstruktiivne, otsides võimalusi erinevate institutsioonide vaheliseks koostööks probleemide lahendamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub üleriigilistele küsimustele, käsitledes Eesti tervikuna. Ei maini konkreetseid piirkondi või kohalikke eripärasid, vaid räägib riiklikust haridus- ja tööjõupoliitikast.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Rõhutab maksumaksja raha efektiivset kasutamist ja riigi investeeringute tulemuslikkust hariduses. Toetab kohaliku tööjõu arendamist kui majanduslikult mõistlikumat lahendust võrreldes sisserändega. Näitab pragmaatilist lähenemist majandusküsimustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitleb sisserännet peamiselt tööjõu kontekstis, mitte sotsiaalse või kultuurilise küsimusena. Rõhutab kohalike inimeste ümberõppe võimaluste parandamist. Lähenemisviis on praktiline, keskendudes tööhõive küsimustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub hariduspoliitika reformimisele ja tööjõupoliitika küsimustele. Otsib vastuseid konkreetsetele poliitikamuudatustele, eriti kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse prioriteetseks muutmisele. Fookuses on süsteemide ümberstruktureerimine.
3 Analüüsitud kõnesid