Täiskogu istungite kaupa: Marko Mihkelson

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt välispoliitikale ja parlamentaarsele diplomaatiale, eriti seoses rahvusvaheliste delegatsioonide moodustamisega. Kõneleja võtab selge ja tugeva väärtuspõhise seisukoha, tunnistades Krimmitatarlaste 1944. aasta sundküüditamist genotsiidiaktiks ning kritiseerides teravalt Venemaa 2014. aasta okupatsiooni ja illegaalset anneksiooni. Seisukoht on suunatud rahvusvahelisele solidaarsusele ja ajaloolise õigluse rõhutamisele.

Kõneleja toetab tugevalt välissuhtlemisseaduse muudatuste eelnõu, rõhutades selle olulisust välissuhtlemise koordineerimisel. Poliitiline seisukoht on tugevalt põhjendatud õiguslike ja põhiseaduslike argumentidega, eriti võimude lahususe põhimõtte järgimise osas välislepingute denonsseerimisel. Esindaja kinnitab Reformierakonna toetust eelnõu edasisele menetlemisele ja teise lugemise lõpetamisele.

Keskne poliitiline seisukoht on Eesti julgeoleku tagamine läbi tugeva liitlasruumi hoidmise ("Mitte kunagi enam üksi"). Rõhutatakse tungivat vajadust Ukraina võidu järele, et vältida Venemaa impeeriumi taastumist ja tagada Euroopas kestev rahu. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtus- ja julgeolekupõhine, rõhutades demokraatia kaitsmist eksistentsiaalse ohu ees.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes demokraatlike põhimõtete kaitsmisele ja Vene imperialismi vastustamisele. Kõneleja toetab kindlalt avalduse eelnõu, mis mõistab hukka Gruusia valimiste süstemaatilise võltsimise ja toetab Gruusia rahva Euroopa Liidu ja NATO pürgimusi. Gruusia kriisi nähakse osana laiemast Venemaa pealetungist, mis puudutab ka Eesti julgeolekut, tuues paralleele 1940. aasta sündmustega.

Poliitiline fookus on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes genotsiidiaktide tunnistamisele ja rahvusvahelisele vastutusele. Kõneleja toetab ülimalt tugevalt avalduse eelnõu, pidades seda vähimaks, mida Eesti saab teha, et luua õigusruum kuritegude toimepanijate karistamiseks. Rõhutatakse, et karistamatus ei tohi päädida võiduga, sidudes mineviku kuriteod käimasoleva agressioonisõjaga Ukrainas.

Poliitik toetab tugevalt Välisteenistuse seaduse muutmist (Eelnõu 353), et tagada välislähetuses töötavate teenistujate peredele parem tugi ja "pereõnn". Tema lähenemine on poliitikapõhine, rõhutades ratsionaalsete lahenduste leidmist pikaajalistes ja keerulistes küsimustes. Ta peab Eesti välisteenistust selles valdkonnas teiste Euroopa riikidega võrreldes eesrindlikuks.

Poliitiline fookus on Eesti riigi julgeoleku ja kestmajäämise kaitsel ning Ukraina toetamisel Venemaa agressiooni vastu. Kõneleja toetab tugevalt käsitletavat eelnõu, pidades seda oluliseks sammuks maailmakorra ja Eesti õigusriigi kaitsel. Seisukoht on selgelt väärtuspõhine, rõhutades vajadust viia Venemaa strateegilise lüüasaamiseni. Poliitika eesmärgiks on iga samm, mis aitab kaitsta Eesti ja liitlaste julgeolekut.

Poliitiku fookus on tugevalt välispoliitikal ja rahvusvahelisel õigusel, toetades jõuliselt seaduseelnõu Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina ülesehitamisel. Ta rõhutab Eesti rolli lääneriikide seas pretsedendi loojana ja kritiseerib lääne aeglast reaktsiooni Venemaa agressioonile alates 2014. aastast. Tema seisukohad on selgelt väärtuspõhised, keskendudes agressiooni kulukaks muutmisele ja rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipide kaitsmisele.

Poliitiline positsioon keskendub välisteenistuse tugevdamisele, mida peetakse vaieldamatult väga oluliseks eesmärgiks. Kõneleja toetab praegust eelnõu redaktsiooni, pidades seda paremaks varasematest katsetest, mis jäid presidendi poolt välja kuulutamata. Fookus on poliitika kvaliteedil ja põhjalikul menetlusel. Stants on mõõdukalt tugev toetus.

Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud välis- ja julgeolekupoliitikale, rõhutades, et käimasolev konflikt on Venemaa algatatud "uus ilmasõda" lääne vastu. Peamine eesmärk on saavutada Venemaa strateegiline lüüasaamine Ukrainas ning hoida vääramatult transatlantilist julgeolekuarhitektuuri ja lääne ühtsust. Seisukoht on väärtuspõhine ja eksistentsiaalse ohutunnetusega, kritiseerides lääne liitlaste strateegilist kõhklust ja kartust sõda eskaleerida. Eesti peaks olema teenäitaja lääne võidustrateegia kujundamisel.