Istungi profiil: Andres Metsoja
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-06
Poliitiline positsioon
Peamised teemad on riigi rahandus ja bürokraatia vähendamine, rõhutades maksumaksja koormuse leevendamise vajadust. Kõneleja nõuab valitsuselt selget fiskaalpoliitilist prognoosi avaliku sektori vähendamise osas. Samuti on esile tõstetud vajadus kiire ja efektiivse seadusandluse järele, mis reageeriks olude sunnile, nagu hundijahi peatamine. Poliitiline raamistik on suunatud tulemuslikkusele ja fiskaaldistsipliinile, viidates ka IMF-i soovitustele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti keskkonna- ja jahindusvaldkonnas, olles Keskkonnakomisjoni aseesimees ja tegelenud Jahiseaduse muudatustega. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (nt "liik on soodsas seisundis," "toiduahela probleemid") ning rõhutab ekspertrühmade ja huvigruppide kaasamist. Lisaks on tal teadmisi makromajanduslikest soovitustest (IMF) ja avaliku sektori haldamisest.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on üldiselt asjalik, analüütiline ja nõudlik, eriti majandusküsimustes, kus nõutakse selgeid plaane. Kasutatakse ka rahvalikke võrdlusi ("nagu Vändrast saelaudu") ning rõhutatakse vajadust kiire ja otsustava tegutsemise järele. Kõneleja on ka protseduuriliselt täpne, parandades istungi juhatajat komisjoni nime osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungitel, esitades küsimusi majanduse ja bürokraatia teemal ning tehes protseduurilisi parandusi. Ta on seotud seaduseelnõude algatamisega (viidates Isamaa fraktsiooni eelnõule) ning rõhutab aktiivset osalemist kuulamistel ja huvigruppide kaasamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni tegevusetusele ja aeglusele Jahiseaduse muutmise protsessis, märkides, et koalitsioon oleks võinud olla toimekam ja kiirem. Ta rõhutab opositsiooni rolli Riigikogus seadusandluse algatamisel. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, mitte isiklik.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnustab kolleegide toetust ja abi ning rõhutab laialdast koostööd huvigruppide ja ekspertidega seaduseelnõu menetlemisel, märkides, et kaasamine oli kohati isegi mitmekordne. Ta viitab Isamaa fraktsiooni algatusele, näidates fraktsioonisisest koostööd. Ta tunnistab, et lõplikke lahendusi alati ei ole, viidates kompromisside vajalikkusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Konkreetne regionaalne fookus on Soomaa piirkonnal, mida käsitletakse looduskaitse ja inimtegevuse (karjatamine, majandustegevus) vastuolude kontekstis. See fookus on seotud suurkiskjate ohjamise ja maaelu küsimustega, küsides, kus hundikarjad peaksid olema, kui mitte Soomaal.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja pooldab ranget fiskaaldistsipliini ja on mures avaliku sektori suuruse ning selle ülalpidamise kulukuse pärast maksumaksjale. Ta toetab bürokraatia aktiivset vähendamist ja viitab Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) soovitustele maksude (auto-, varamaks) osas. Ta rõhutab, et avaliku sektori palga osakaal on Eestis liiga suur.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on inimeste ja suurkiskjate (huntide) kooseksisteerimine, eriti seoses karjakasvatuse ja looduskaitsega. Ta käsitleb loodusliku mitmekesisuse tagamise soovi ja avaliku raha sekkumise vahelist tasakaalu. Ta rõhutab, et hunt on Eesti rahvusloom, kuid isendeid tuleb ohjata.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Jahiseaduse muutmine, mis oli tingitud kohtuotsusest ja vajadusest ohjata huntide populatsiooni. Ta oli seotud eelnõu menetlemisega (Isamaa fraktsiooni kaudu) ning rõhutab, et seadusandja pidi sekkuma. Teine fookus on bürokraatia vähendamise eelnõud ja nende fiskaalpoliitiline mõju.
3 Analüüsitud kõnesid