Istungi profiil: Andres Metsoja
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-11
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab keskkonnaeesmärke ja jäätmereformi, kuid rõhutab tungivalt, et need peavad olema kooskõlas õigusriigi põhimõtete ja õiguspärase ootusega. Ta vastandub tugevalt maapõueseaduse eelnõule, pidades seda halvaks ja õiguskaalukuse seisukohalt ebaõiglaseks, kuna see jätab kulud erasektori kanda ja soosib riigiettevõtet Enefit põlevkiviressursi jaotamisel. Poliitiline raamistik on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes seadusandluse kvaliteedile ja turu võrdsetele tingimustele.
7 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust keskkonna- ja ressursiõiguse valdkonnas, käsitledes detailselt ringmajandust, tootjavastutust (rehviplokid) ja maapõue regulatsiooni. Ta kasutab tehnilisi termineid (passiivvarud, aktiivvarud, õiguspärane ootus, materiaalõigus) ning viitab autoriteetidele nagu Riigikohus ja Õiguskantsler, et toetada oma argumente kaevandamisloa menetluste ja maardlate riikliku haldamise teemal.
7 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on analüütiline, formaalne ja argumenteeritud, tuginedes tugevalt loogilistele ja juriidilistele apellidele. Ta kasutab kriitilist tooni, eriti maapõueseaduse eelnõu puhul, nimetades seda "halvaks eelnõuks" ja esitades retoorilisi küsimusi õigusliku järjepidevuse kohta. Suhtlemine ministriga on püsiv ja detailne, keskendudes konkreetsete regulatiivsete lahenduste proportsionaalsusele.
7 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, osaledes põhjalikes debattides keskkonna- ja maapõueseaduse teemadel. Ta esitab nii toetavaid seisukohti (jäätmeseadus) kui ka tugevat vastuseisu, esitades fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu lugemise katkestamiseks. Lisaks osaleb ta ministriga pikemates küsimuste-vastuste voorudes.
7 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse maapõueseaduse eelnõule, millele heidetakse ette õigusriigi põhimõtete rikkumist ja erasektori ebaõiglast kohtlemist. Kriitika on poliitika- ja menetluslik, süüdistades riiki selles, et ta jätab ettevõtted kulude ja äririskidega üksi ning loob turumoonutusi riigifirma (Enefit) kasuks põlevkiviressursi jagamisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja toetab Isamaa fraktsiooni nimel jäätmeseaduse eelnõu, näidates valmisolekut toetada direktiive ülevõtvaid eelnõusid. Samas on ta maapõueseaduse osas kompromissitu, esitades katkestamisettepaneku. Ta rõhutab vajadust tihedama koostöö järele riigi ja kohalike omavalitsuste vahel maardlate ja põhjaveevarude haldamisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel ressurssidel (põlevkivi, maardlad), kuid see on tihedalt seotud kohaliku tasandi mõjudega. Eriti rõhutatakse kaevanduste negatiivset mõju kohalikele põhjaveevarudele ja elanike kaevude kuivaks jäämise probleemile. Ta rõhutab kohaliku omavalitsuse rolli ja vajadust riikliku koordineerimise järele maardlate planeerimisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab ringmajanduse arendamist, kuid rõhutab, et investeeringud peaksid minema tööstuse arendamisse (tehased), mitte ainult kogumistaristusse (konteinerid). Ta kaitseb erasektori huve, nõudes õiguspärast ootust ja etteaimatavust ning kritiseerib regulatsioone, mis moonutavad turgu ja annavad eelise riigiettevõttele (Enefit) põlevkiviressursi kasutamisel.
7 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmed puuduvad. Kõned keskenduvad keskkonna-, ressursi- ja majandusregulatsioonidele.
7 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on keskkonna- ja maapõuereformidel. Kõneleja on toetaja jäätmeseaduse eelnõu osas, mis viib ellu Euroopa direktiivi, kuid on tugev vastane maapõueseaduse eelnõule, mille puhul ta esitab katkestamisettepaneku. Prioriteediks on õiguskindluse tagamine ja riigi vastutuse suurendamine maardlate haldamisel.
7 Analüüsitud kõnesid