Istungi profiil: Andres Metsoja
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-11-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse eelnõude menetluslikele ja sisulistele puudujääkidele. Kõneleja rõhutab stabiilsuse, õiguskindluse ja konkreetse sõnastuse vajalikkust seadusloomes, kritiseerides pidevat ministeeriumite ja valdkondade ümbertõstmist. Eelnõude kritiseerimine on suunatud nii protseduurilistele vigadele (opositsiooni kaasamise puudumine) kui ka ebapiisavale finantsanalüüsile. Stabiilsust valdkondades peetakse suuremaks väärtuseks kui süsteemi alatihti ümbermängimist.
11 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust haldusreformi, regionaalpoliitika ja haridussüsteemi rahastamise teemadel, eriti maaparanduse, ühistranspordi ja arenduskeskuste kontekstis. Ta kasutab tehnilisi termineid ja viitab spetsiifilistele õigusallikatele, nagu Euroopa Kohtu lahendid ja õiguskantsleri varasemad hoiatused. Eriti tugev on fookus eelnõude finantsmõjude ja kulude katte analüüsimisel, tuues välja ebakõlad eesmärkide ja vahendite vahel.
11 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, analüütiline ja kohati irooniline, väljendades muret läbimõtlemata reformide pärast. Kasutatakse tugevaid kujundlikke väljendeid ja metafoore ("valestart," "surnud lehm") valitsuse tegevuse iseloomustamiseks. Kõneleja tasakaalustab loogilisi nõudmisi (konkreetsus, õigusselgus) emotsionaalsete apellidega, rõhutades reformide negatiivset mõju tegusatele inimestele ja regionaalsetele süsteemidele.
11 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, osaledes intensiivselt mitme keeruka eelnõu arutelus, esitades korduvalt küsimusi ja taotledes lisaaega. Tegevusmuster näitab keskendumist menetluslikele detailidele ja eelnõude finantsmõjude analüüsile, esinedes mitmel korral ühe istungipäeva jooksul.
11 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse ja eelnõude koostajate vastu, heites ette menetluslikke vigu, nagu opositsiooni kaasamata jätmine põhiseaduse muutmise eelnõu koostamise faasis. Vastasseis on intensiivne, süüdistades valitsust stabiilsuse lõhkumises ja riigi ebausaldusväärseks muutmises, kuna muudatused on tehtud "emotsiooni pealt" ja on "sisustamata". Esineb ka isiklikku irooniat seoses eelnõu menetlemisega ühe isiku ümber.
11 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostöö vajalikkust, eriti riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, kuid kritiseerib teravalt valitsuse suutmatust kaasata opositsiooni oluliste eelnõude koostamisse. Ta väärtustab ühisosa hoidmist ja toimiva koostöömudeli (nt ühistranspordikeskused) säilitamist, vastandudes pealesunnitud muudatustele. Koostööstiil on pigem nõudlik, rõhutades, et reformid ei tohiks olla mängulised.
11 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on väga tugev, kaitstes maakondlikke struktuure ja kohalikke omavalitsusi tsentraliseerivate reformide eest. Rõhutatakse, et iga regionaalne käsitlus lõhub ära toimiva süsteemi, kuna Eesti maakonnad on väga erinevad. Eraldi tuuakse esile maaparanduse, ühistranspordi korralduse ja maakondlike arenduskeskuste probleemid ning Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli säilitamise vajadus.
11 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated rõhutavad finantsstabiilsust ja vajadust tagada igale uuele kohustusele (nt õppimiskohustus, tasuta transport) eelarveline kate. Kritiseeritakse riigi kulude kokkutõmbamise objektipõhist lähenemist ja nõutakse tervikkäsitlust, et vältida süsteemide õõnestamist. Toetatakse sotsiaal-majandusliku tulu tekitamist kvalifitseeritud tööjõu pakkumise kaudu, kuid ainult juhul, kui see on jätkusuutlikult rahastatud.
11 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil haridussüsteem ja õppimiskohustuse kehtestamine, rõhutades perekonna vältimatut rolli laste arengus ja hoiatades projektipõhise rahastamise eest. Tõstatatakse ka julgeolekuohtude teema seoses välismaalase passi omanikega, kes varjavad kodakondsust, ning küsitakse andmeid selle nähtuse ulatuse ja julgeolekuohu kohta.
11 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse esitatud eelnõude (527, 536) kriitilisele analüüsile ja vastuseisule, eriti põhiseaduse muutmise, haldusala ümberkorraldamise ja haridusseaduste osas. Prioriteet on eelnõude sisustamata ja läbimõtlemata aspektide paljastamine, nõudes täpset analüüsi ja kulude katet, et vältida riigi ebausaldusväärsust.
11 Analüüsitud kõnesid