Istungi profiil: Andres Metsoja
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-20
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on suunatud õigusloome selgusele ja praktilisele rakendatavusele. Kõneleja toetab eelnõu eesmärki, mis lähtub õiguskantsleri sisendist, kuid väljendab muret sätte ebaselguse ja kohaliku omavalitsuse ning Terviseameti vahelise kooskõlastamise faasi "lõputu paradigma küsimuse" pärast. Fookus on poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades vajadust selguse järele ametnike töös planeeringufaasis.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haldusõiguse ja planeerimismenetluste valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu "sihtväärtus" ja "kooskõlastamine". Ta keskendub müra regulatsioonidele ning kohalike omavalitsuste ja Terviseameti volituste piiritlemisele erandite tegemisel. Ekspertiis on suunatud regulatiivsete mehhanismide praktiliste rakendusraskuste tuvastamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kahetine: esmalt analüütiline ja loogilisi küsimusi esitav, rõhutades sätete tekitatavat segadust. Seejärel kasutab kõneleja anekdootlikku näidet (kukk Pärnu loodusmajas) ja huumorit, et illustreerida seaduse piiride potentsiaalset absurdsust ja testida selle rakendatavust reaalses elus, lõpetades naeratuse ja küsimusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud eelnõu sätete ebaselgusele ja haldusprotseduuride keerukusele, eriti seoses erandite kooskõlastamisega Terviseametiga. Puudub otsene vastuseis konkreetsetele poliitilistele rühmadele või isikutele; fookus on menetluslikel puudujääkidel.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab konstruktiivselt õiguskantsleri sisendile, mis näitab avatust ekspertarvamustele. Stiil on küsiv ja selgust otsiv, mis viitab soovile eelnõu sisu parandada ja lahendada administratiivseid ebaselgusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja toob näite Pärnust, viidates Pärnu loodusmaja kuke saagale, et illustreerida müra regulatsiooni mõju kohalikul tasandil. See näitab teadlikkust konkreetsetest regionaalsetest juhtumitest ja kohalike omavalitsuste rollist elukeskkonna küsimuste lahendamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed teemad on käsitletud kitsalt müra regulatsiooni ja elukeskkonna kvaliteedi kontekstis, keskendudes sellele, kas looduse helid võivad linnaruumis olla müra. Puudub laiem sotsiaalpoliitiline fookus, vaid käsitletakse regulatsiooni mõju igapäevaelule.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on müra reguleerimise eelnõul, kus kõneleja on kriitiline küsija. Ta püüab lahendada ebaselguse kohalike omavalitsuste erandite tegemise ja Terviseameti kooskõlastamise protseduurides, et tagada õigusloome selgus ja rakendatavus.
2 Analüüsitud kõnesid