Päevakorra profiil: Andres Metsoja
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline 2025. aasta riigieelarve eelnõu suhtes, kritiseerides selle vormi ja sisu visioonitust ning usalduse purustamist. Kõneleja vastandub riigi tasandi kärpepoliitikale, mis on ebapiisav ja koormab ebaproportsionaalselt omavalitsusi, ning peab vääraks kärpimise asendamist maksutõusudega. Eelarve kritiseerimine on peamiselt suunatud valitsuse kehvale sooritusele ja majandusliku perspektiivi puudumisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kohalike omavalitsuste rahanduse (tulubaas, maamaks) ja looduskaitseliste piirangute kompenseerimise teemal, viidates põhiseadusele ja õiguskantslerile. Samuti on tal teadmisi riigi tulundusasutuste (RMK) arengukavadest ning majanduskeskkonna ja ressursside (metsandus, põlevkivi) väärindamise seostest. Ta kasutab finantsjuhtimise näiteid varasemast ajast (Pärnu 2010) oma argumentide toetamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, murelik ja süüdistav, rõhutades usalduse purunemist ja demokraatia õõnestamist. Kasutatakse tugevaid kujundlikke väljendeid, nagu eelarve vormi "kildudeks löömine" ja "tühi ämber, mis koliseb," et rõhutada poliitika sisu puudumist. Kõneleja pöördub otse "Hea Eesti rahva" poole, andes oma sõnumile laia ühiskondliku tähenduse.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne riigieelarve menetluses, esitades muudatusettepanekuid ja osaledes komisjoni töös. Ta mainib hiljutist keskkonnakomisjoni visiiti Riigimetsa Majandamise Keskusesse, mis näitab seotust konkreetsete valdkondlike teemadega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja koalitsiooni vastu, süüdistades neid ettevõtjate ja katusorganisatsioonide mittekuulamises ning kaasamise teostamises vaid formaalselt. Kriitika on intensiivne, nimetades valitsuse tegevust "väga halvaks riigi juhtimiseks" ja süüdistades neid majanduskeskkonna perspektiivituse ülesehitamises.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab vajadust laiapõhjalise koostöö järele, eriti ettevõtlussektoriga, vastandades seda valitsuse käitumisele, mis eelistab tegutseda üksi ("üksi jõuab kiiremini"). Ta toetab põhimõtet, et "koos jõuab kaugemale," kuid märgib, et valitsus on selle põhimõtte purustanud.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookuses on kohalike omavalitsuste tulubaasi probleemid ja nende ebavõrdne kohtlemine riigi kärpepoliitikas. Konkreetselt tuuakse esile regionaalselt olulised sektorid nagu Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja põlevkivisektor, kritiseerides riigi poliitikat nende ressursside majandamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt ettevõtluskeskkonna ja ekspordi toetamise poolel, rõhutades vajadust hoida ettevõtete otsekulud madalal ning väärindada ressursse. Eelistab riigi õhemaks tegemist ja kärpimist maksutõusudele, kritiseerides ressursside (mets, põlevkivi) majandamise piiramist samal ajal, kui nõutakse suuremaid dividende. Peab majanduskasvu riigi rikkuse allikaks, mitte eelarvet ennast.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ei ole piisavalt andmeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarve eelnõul, millele esitati muudatusettepanek kohalike omavalitsuste looduskaitseliste piirangute kompenseerimise teemal. Kõneleja on kriitiline kogu majanduskeskkonna õigusruumi perspektiivituse suhtes, mis eelarve menetlemisega kaasneb.
3 Analüüsitud kõnesid